Minu kuusk kasvas jõe äärse lepalodu südames. Minu oma oli ta kui ainuke kuusk üldse, mis lepalodus kasvas.

Toonekurepesa, mis sinna sündima pidi oli see mis mind üles saega latva ajas.

Kui kuuselatv raginaga alla kukkus, oli pool võitu käes. Lisaks pidi sinna jõudma looreharatas ja seegi südamesoov täitus mul pika pusimise peale.

Aastad, mis armutuna mind vanemaks tegid, kasvatasid ülemised kuuseoksad ninadega ülespoole. Nii sündis minu kroonlühter - kuusk lepalodusse. Ja aastad, mis teda suuremaks ja kaunimaks teevad, annavad mulle hiljemgi arutlust, et kunagi sellise omalaadse teo korda saatsin.

Neeruti, 1981.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!