Teiega seda ei juhtu! Ühelt poolt kostub harvesteri raginat, teiselt poolt käsisae vingumist. Õhus hõljub vaigune surma- ja hirmu hõng.

Nad ütlevad:
"Metsa tuleb uuendada!"
"Istutatakse ju uus, kasvab tagasi!"
"Ükskord sa pead ta ikka maha võtma!"
"Kui vanaks läheb, ei saa sa midagi tast enam"
"Noh, kui ikka rahahädas käes, küll sa võtad"

Ei võta! Mismoodi vanaks? Mismoodi ma ei saa tast midagi? Mida mul siis vaja on "tast" saada?
Jah, majasooja on vaja ja vahest veidi ehituseks, aga see on köömes selle ülejäänu kõrval, mis tast vaja on.
Mul on vaja tema varju ja jõudu, linnukese laulu ja orava käbirünnakut.

Teiega seda ei juhtu! Minu mets, minu otsus. Minge vanaks, saage pesapaigaks ja toidulauaks, puistage seemneid ja käbisid!
Ja andke mulle varju ja lohutust.