Lühendi GONGO kaunis kõla võiks viia mõtted mõnele muusikainstrumendile, pirakale pärdikule kinolinal või riiki­dele Kesk-Aafrikas, kuid kodanikuühiskonna kontekstis on tegu sageli ohtliku nähtusega, kirjutab URMO KÜBAR.

Keeleliselt on GONGO (inglise keeles government-organized non-governmental organization) justkui oksüümoron – avaliku võimu juhitav valitsusväline ühendus. Selliseid leidub kõikides riikides, seda enam, et nagu mitme kodanikuühiskonna mõiste puhul (nt. avalik huvi) ei saa ka siin joonlauaga mõõta, kes täpselt selle alla läheb ja kes mitte.

Võimalusi, kuidas avalik võim kas otseselt või kaudselt, avalikult või varjatult mõnd ühendust juhib, on väga erinevaid ning iseenesest ei pruugi GONGOs midagi halba olla, täpselt nii nagu iga kodanikualgatus ei ole ilmtingimata hea.

Põhjus, miks riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused selliseid organisatsioone loovad, võib olla puht tehniline. Näiteks soovitakse mõne vajaliku töö jaoks raha küsida, kuid vastav fond näeb taotlejana ette üksnes mittetulundusühendusi. Ka võib mõnda tööd juriidiliselt olla mõistlikum teha MTÜ või sihtasutuse kaudu.

Samuti võib GONGO loomise taga olla siiras püüd kodanikuaktiivsust mingis valdkonnas edendada, pannes sel moel õla alla uue organisatsiooni tekkele, mis seejärel järk-järgult iseseisvub. Tugeva kodanikuühiskonnaga riikides on piisavalt ka tõelisi vabaühendusi, kes GONGOsid tasakaalustavad ning halbade arengute ilmnedes lärmi tõstavad.

Ometi on GONGOdest kui ohtlikust trendist kõnelemine samuti seotud just kodanikuühenduste rolli tugevnemisega. Mõistagi pole see meeltmööda kõikidele võimudele, eriti arvestades, et demokraatlikud pöörded – olgu siis viimastest aastatest Ukraina oranž või Gruusia rooside revolutsioon – on tavaliselt alguse saanud just kodanikuliikumistest. Nõnda on GONGOde loomine tihti kantud ka soovist võimudele ohtlikku nähtust kontrolli all hoida.

Noored käepikendusena

Analüütik Kristie Evenson toob selliste GONGOde seas välja viis levinumat tüüpi. Esiteks noorteühendused, kelle peamine ülesanne valitsuse käepikendusena on nõrgestada teisitimõtlejaid ja kasvatada võimudele lojaalseid noori. Tuntuim näide on Venemaa Naši, kes näiliselt kodanikualgatuse korras segab opositsiooni üritusi, naeruvääristab vastaseid ja teeb propagandat.

Ülejäänud neli tüüpi on inimõiguste organisatsioonid, valdkondlikud ühendused, mõttekojad ja teenustepakkujad. Nagu noorteorganisatsioonid, nii on ka need vabas maailmas täiesti tavalised kodanikuühendused, kes pakuvad täiendust või alternatiivi valitsuse tehtavale ning vajadusel kritiseerivad seda ja üritavad muuta.

GONGOde ülesanne on aga niisuguseid tõelisi kodanike ühendusi asendada. Mõnikord ehk ka moepärast kriitikat tehes, on nad siiski võimudele turvalised partnerid, kelle abil end paremas valguses näidata ja etteheiteid tõrjuda.

Nagu õiguslik keskkond ja rahastamine on peamised hoovad valitsuste käes kodanikuühiskonna tugevdamiseks, saab neid kasutada ka GONGO-keskkonna soodustamiseks ja vabaühenduste kõrvaletõrjumiseks. Mida segasemad need riigis on, seda enam on võimalik luua ebavõrdseid eeliseid GONGOdele.

Samuti saab GONGOde tugevnemisele kaasa aidata reeglite jäigemaks muutmisega, mida tavaliselt saadavad õilsad loosungid, näiteks terrorismi- või pettustevastane võitlus, mis annab valitsusele suuremaid õiguseid ühenduste tegevusse sekkuda. Arvestades mittedemokraatlikes riikides valitsuse kontrolli ka meedia ja ärisektori üle, on kodanikuühendustel väga raske GONGOdega konkureerida ka oma sõnumite levitamise ja annetuste saamise pärast.

Pluralism väheneb

GONGOde domineerimise kahjulikuks mõjuks kodanikuühiskonna arengule on pluralismi vähenemine, ühenduste tegevusvaldkonna kätkemine valitsusele meelepärastesse raamidesse, avalikkuse vähene teadlikkus kodanikuühiskonna olemusest ning ühenduste segane või halb maine. Kolmanda sektori sees pärsivad GONGOd ühenduste omavahelist koostööd ja süvendavad umbusku ning vähendavad vabaühenduste tegutsemissuutlikkust ja majanduslikku elujõulisust.

Kui see ka tundub pelgalt intellektuaalse aruteluna ning Tadžikistani või Valgevene-laadsete riikide probleemina, tuleb GONGOdele tähelepanu pöörata ka demokraatlikes ühiskondades.

Eestiski ei ole kindlasti alati põhjendatud parema kvaliteedi tagamise ettekäändel GONGOde loomine või eelistamine avaliku võimu lepingupartneritena, selmet teha koostööd olemasolevate vabaühendustega või innustada selliste organisatsioonide tekkimist kodanikualgatusena.

Kindlaim viis ebasoovitavaid arenguid ära hoida seisneb kodanikuhariduses, sest enamasti pole GONGOd nii lihtsasti ära tuntavad nagu Naši. Oluline on olla teadlik, milline organisatsioon on kodanikualgatuslik ja milline GONGO, millised võimalused ja ohud ühe või teisega kaasnevad ning selle põhjal kriitiliselt mõelda, millised lahendused ühes või teises olukorras vajalikumad on.

Sarnane, ent mitte sama – avaliku sektori valitsev mõju

Mõne Eesti fondi, näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Norra/EMP Vabaühenduste Fondi tingimustes on öeldud, et raha võivad taotleda üksnes mittetulundusühendused, kes ei ole avaliku sektori valitseva mõju all.

Raamatupidamisseaduse järgi tähendaks „valitsev mõju“ seda, et avaliku sektori organisatsiooni(de)l on ühenduses suurem kui 50% hääleõigus otsuste tegemisel ja/või õigus nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonna või kõrgema juhtorgani liikmetest.

MANGO, BINGO, TANGO ja teised

GONGO on vaid üks kolmanda sektori alastest ingliskeelsetest lühenditest. Helsingi ülikooli professor Norbert Götz märgib, et kui akronüümide ehk esitähtlühendite rohkust lugeda märgiks teema elujõulisusest, võiks vabaühendusi pidada üheks meie aja olulisemaks fenomeniks. Palun väga:

NGO ehk non-governmental organization (vabaühendus), aga ka new great organization (uus superorganisatsioon) või never good organization (alati rahulolematu organisatsioon)

INGO ehk international NGO (rahvusvaheline vabaühendus)

QUANGO ehk quasi-NGO („justkui“ vabaühendus, vabaühenduse tunnustega organisatsioon)

PANGO ehk party-affiliated NGO (erakonnaga seotud vabaühendus)

DINGO ehk donor international NGO (rahvusvaheline raha jagav vabaühendus)

DONGO ehk donor organized NGO (rahastajate loodud/juhitav vabaühendus)

BINGO ehk business interest NGO (ettevõtlusega tegelev vabaühendus)

BONGO ehk business organized NGO (ettevõtte loodud/juhitav vabaühendus)

MONGO ehk my own NGO (nö. ühemehe-vabaühendus)

MANGO ehk manipulated NGO (manipuleeritav vabaühendus)

PINGO ehk public interest NGO (avalikes huvides tegutsev vabaühendus)

RINGO ehk religious international NGO (rahvusvaheline religioosne vabaühendus)

FLAMINGO ehk flashy minded NGO (rikkurite toretsev vabaühendus)

Seda kaugeltki mitte lõplikku loetelu vaadates tundub vaid imelik, et sarnast kasutust pole leitud kenale sõnale TANGO. Teadaolevalt on see siiani üksnes Tuvalu ja Tansaania vabaühenduste katusorganisatsioonide nimi.

ALLIKAD

·       Norbert Götz „Reframing NGOs: The identity of an international relations non-starter“ ajakir­jas European Journal of International Relations, vol. 14 (2), 2008

·       Kristie Evenson „GONGO trends and transfor­mations“ kogumikus „2007 NGO sustainability index for Central and Eastern Europe and Eura­sia“ (USAID, 2008)

·       Moises Naim „What is a GONGO?“ ajakirjas Foreign Policy, mai-juuni 2007