Novembri viimane nädal kannab juba mitmendat aastat üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala nime. Selle raames kutsutakse kõiki eurooplasi üles tekitama vähem jäätmeid ja kasutama ressursse säästlikult

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul tuleb jäätmetekke vältimise nädalal ennekõike keskenduda mõistlikule tarbimisele. „Kaubad ei saa poest ostmata jääda – inimene vajab toitu ning ka riideid ja mööblit on teinekord tarvis, kuid ostud tuleb läbi mõelda. Tooted tuleb kindlasti lõpuni kasutada, kasutuskõlbmatuks muutunud esemetele proovida leida uus funktsioon ning kui vana diivan enam koju ei sobi, siis ühe vana võib olla teise uus,“ ütles Eek.

Jäätmetekke vähendamise nädalal keskendutakse kolmele osale – vähendamine, korduskasutus ning ringlussevõtt –, inglise keeles 3R (Reduce, Reuse, Recycle). Esimene neist ehk jäätmetekke vähendamine tähendab väiksema hulga ressursside kasutamist ning üleüldist jäätmete vältimist.

Korduskasutuse all mõtleme juba toodetud eseme või selle osa(de) uuesti kasutamist algsel või sarnasel eesmärgil. Ringlussevõtu all mõeldakse jäätmete töötlemist selliselt, et jäätmete materjalist saab uus toode, näiteks vanapaberist uue paberi tootmist, klaasijäätmetest pudelite või ka ehitusmaterjalide tootmist, biojäätmetest kvaliteetse komposti tootmist jne.

Jäätmetekke vähendamise nädala raames ehitavad Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini Laboris osalevad tudengid ajutise installatsiooni „Suur prügimüür“. Installatsiooni autorid on Kristel Akerman, Sigrid Savva, Viktorija Domarkaite, Denizay Apusoglu, Maria Garcia Castillejo, Fee De Fooz, Kristina Puz ja Rémy Thaller, neid juhendasid arhitektid Sille Pihlak ja Inga Raukas.

Müür koosneb 20 jäätmetest tehtud kuubikust, mille kogupikkuseks on 11 meetrit – sellises hulgas jäätmeid tekib kümne inimese kodumajapidamises igal aastal ehk üks inimene tekitab aasta jooksul kahe kuubiku jagu prügi. Kui samasugune tarbimine jätkub, siis saaksime kolme aastaga ehitada Eesti ümber 2,4 meetri kõrguse prügist müüri.

Eegi sõnul paneb poelettidelt vastu vaatav kaubavalik inimesi emotsioonioste tegema. "Üha rohkem pannakse rõhku väljapanekule, muusikale ja valgustusele, mis kõik suunavad meid tarbima. Sageli võib näha ka vaatepilti, kus sooduspakkumise ajal ostetakse näiteks 2=3 tooteid. Kui kõik kolm kasutusse lähevad, on ju hästi, kuid vahel võivad esemed ka lihtsalt kappi seisma jääda. Sageli ostetakse ka otsese vajaduseta ühekorrakasutusega tooteid, kuigi pikema kasutusajaga alternatiiv on olemas. Kiputakse aga eelistama odavamat, kuid kahtlase töökindlusega tooteid jne. Et sellist olukorda ei juhtuks, on oluline ostud läbi mõelda ning lisaks hinnafaktorile arvestada ka toote kvaliteeti, võimalikku ressursikulu ning vajalikkust ja otstarbekust," selgitas Eek.

Enne eseme ära viskamist kaalu, kas seda ei saaks parandada, puhastada või ümber disainida. Tihti visatakse ära kasutuskõlblikke asju, sest ollakse esemest tüdinenud või soovitakse kogeda uue toote ostmise emotsiooni. Palju suuremat rõõmu võib aga valmistada vana eseme korda tegemine või uuendamine. Väärtustagem vanade asjade hinge ja nendega seonduvaid mälestusi.

Lisainfot leiab lehelt www.jäätmed.ee. Kui kodus tekib esemeid, mida enam kasutada ei taha, tutvu lehega kuhuviia.ee. Sealt saab infot, kuhu viia näiteks riideid, mööblit või ka ohtlikke jäätmeid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta