Keskkonnaministeeriumis kogunes Nabala piirkonna valdade ja ministeeriumi esindajatest koosnev töörühm, et arutada, milliseid täiendavaid uurimistöid tuleb teha Nabala maardlast senisest suurema selguse saamiseks.

Esimest korda kogunenud töörühma ülesanne on ette valmistada Nabala lubjakivimaardlas täiendavate geoloogiliste uurimistööde lähteülesanne. Eesmärk on võimalikult täpselt kindlaks määrata karsti levikuala ja sügavus, täpsustada põhjavee vooluhulgad ja -suunad ning seos nii Tuhala nõiakaevu kui ka Pirita ja Vääna jõega.

“Tegu on looduslikult keerulise piirkonnaga, kus nii hüdrogeoloogiliste kui ka geoloogiliste uurimistööde tegemiseks tuleb kasutada mitmeid erinevaid meetodeid,” ütles töögrupi juht, Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna juhataja kt Tarmo All. “Kindlasti peavad kavandatavad uuringud sisaldama puurimis-, elektromeetrilisi ja georadari töid.”

Tegu saab olema väga mahukate uurimistöödega, mille maksumus selgub lähteülesande koostamise käigus. Kui töögrupp saab lähteülesande valmis, siis esitatakse selle täitmiseks vajaliku projekti rahastamise taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK). Kui KIK on nõus rahastama, siis selgitatakse tööde teostaja riigihanke käigus.

Kose, Saku, Kohila ja Kiili valla esindajatena kuuluvad töörühma Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadurid Andres Marandi ja Leo Vallner ning Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Rein Einasto. Keskkonnaministeeriumi esindavad lisaks maapõue osakonna juhatajale Tarmo Allile Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enn-Aavo Pirrus ja Keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep.

Täiendavate uurimistööde tegemist ja selleks vajaliku töögrupi moodustamist pidasid vajalikuks nii Nabala piirkondade vallajuhid kui ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Ka on Keskkonnaamet algatanud Nabalas liigilise mitmekesisuse hindamise ekspertiisi.

Kuni uurimistööde lõppemiseni on Nabala maardlas kaevandamislubade andmine välistatud.