Nahkhiirepüüdjaist bioloogid panid kord üksildasele metsateele oma püügivõrgu püügivalmis.

Tee, mida ehk kord nädalas vaid mõni üksik auto külastas, oli hea koridor ja lennurada, mis kui nahkhiirtele putukate püüdmiseks loodud. Ja nahkhiirelootuses bioloogid jäidki vaikselt ootele.

Saak tuligi, kuigi siiski mitte see, mida oodati. Nimelt tuli üksik mootorrattur suure kiirusega. Enne, kui kolm meest midagi teha jõudsid, sõitis mootorrattur läbi võrgu, nii et vaid räbalad võrgust järele jäid.

Kolm nahkhiirepüüdjat jäid ilma oma loodetud saagita. Eemalduv mootorrattur veenis neid, et elu käib ka üksildasel metsateel, mis siis, et seal enamasti nii vaikne - vaikne on. Üksinda ei ole ka ükski metsakolgas. Sealgi on omad lood peidus nagu läbi nahkhiirevõrgu sõitnud mootorrattur kolme meest veenis.

Üksikul metsateel, suvi, 1992.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!