Riigikogus on teisel lugemisel menetluses Elektrituruseaduse eelnõu, mis võimaldaks statistikakaubanduse tehingute korral piiramatult põlevkivijaamades puitu põletada. Eesti Energia on teada andnud valmisolekust põletada puitu 2,5 TWh1 ulatuses (3,4 miljonit tihumeetrit).


Käesoleval hetkel põlevkivielektrijaamades puidu kasutamist ei toetata üldse. Hoolimata keskkonnakaitsjate, energiatootjate ja puidutööstuse teravast kriitikast plaani vastu, pole eelnõus muudatusi tehtud.

Ainsaks kohustuseks Valitsusel on koostada eelnõu § 595 lg 6 tulenevalt puiduturu mõjuanalüüs enne statistilise ülekande lepingu täitmise sõlmimist. Mõjuanalüüsile ei ole sätestatud mingeid nõudmisi kriteeriumite, metoodika, kaasatavate osapoolte jms osas, ehk mõjuanalüüsiks piisaks vaid Keskkonnaministri üherealisest emailist, mis ütleks, et mingit mõju ei ole. Mingit kohustust aga mõjuhinnangu tulemustega arvestada ei ole ning eelnõu praegusel kujul ei anna Valitsusele õigust jätta kinnitamata vähempakkumise võitja.

Ettepanek: Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühing ning Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liit on teinud ettepaneku, et Eesti päritoluga puidulise biomassi kogus Narva elektrijaamades ei tohiks statistilise ülekande lepingu täitmiseks ületada 0,5 miljonit tihumeetrit aastas.

Koda on ka seisukohal, et eelnõus tuleb sätestada, et kui puiduturu mõjuanalüüsist selgub, et mõju puiduturule on negatiivne, siis VV ei tee otsust negatiivsete turumõjude tekitamiseks. Samuti tuleb sätestada mõjuanalüüsi koostamise alused, kaasatavad osapooled, metoodika, analüüsitavad valdkonnad, kriteeriumid jm.

Detailsemalt:

  1. 3,4 miljonit tihumeetreid puitu aastas, mida Eesti Energia kavandab Narvas statistikakaubanduse raames põletada, ei saa Eesti metsadest välja võtta ilma, et see kahjustaks meie metsade jätkusuutlikkust ja ületaks metsanduse arengukavas lubatud piirmäärasid 12-15 miljonit tihumeetrit aastas (Keskkonnaagentuur hindab puidutagavara mitte kahjustavat raiemahtu väiksemaks metsanduse arengukavas lubatust1). Keskkonnaagentuuri viimastel andmetel oli 2014. aastal Eesti raiemaht 10,4 miljonit tihumeetrit.

  2. Tegelik puiduressurss, mida Narva jaamades saaks kasutada on erinevatel hinnangutel 60 000 – 500 000 tihumeetrit aastas. See on kümme või enam korda väiksem Eesti Energia soovitud puidukogusest. Riigikogu keskkonnakomisjonis 9.02.2016 toimunud arutelul ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, et see diskussioon, mis võimalikes viites miljonites tihumeetrites siin laua peal täna on, on täiesti asjatu ja kasutu…see ei ole lihtsalt realistlik. RMK oleks valmis Narva jaamadest 100 km raadiuses tarnima 60 000 tihumeetrit küttepuud. Keskkonnaagentuuri hinnangul on võimalik puidu kogus, mida Narva jaamades kasutada saaks, 100 000 tihumeetrit. Eesti Metsa- ja Puidutööstusliidu hinnang on maksimaalselt 500 000 tihumeetrit. Need hinnangud arvestavad ainult ressursi olemasolu ega vaata absoluutselt tarbimise kasvu. Ainuüksi kaugküttesektorist tuleks tarbimise kasvuks 250 000 tihumeetrit küttepuud aastas, ehk tegelik saadaolev ressurss on veel väiksem. Keskkonnaministeerium pole senini suutnud anda adekvaatset hinnangut saadaolevatele puidu kogustele Narva jaamade läheduses, distantsilt kus seda puitu on mõistlik vedada.

  3. Täiendav puidukogus Narva elektrijaamades saab tulla ainult kaugküttesektori, metsa- ja puidutööstuse või siis metsade jätkusuutlikkuse arvelt.

  4. Narva elektrijaamades toimub primaarenergia ressursi – puidu – raiskamine põletades seda madala ~35%-lise kasuteguriga. Puidu ressurssi tuleb kasutada säästlikult- kasutades seda katlamajades või siis koostootmisjaamades, kus tõhusat koostootmistehnoloogiat rakendatakse 75%-90%-lise kasuteguriga. Nii katlamajad kui uued koostootmisjaamad üle Eesti kasutaks sama energia tootmiseks 2-2,5 korda vähem puitu.

  5. Tulenevalt sellest, et puidu põletamine põlevkivijaamades on ebaefektiivne, on see ka kallis. Eesti Energia juhtkond on korduvalt väitnud, et Narva EJ-des puidu kasutamine on odavaimaks taastuvenergia statistika tootmise viisiks, mis pole tõsi.. Statistikakaubanduses müüakse energiaühikut, mitte elektri või soojusenergiat, seega oleks kõige odavam toetada koostootmisjaamade rajamist, kus suur osa energiast ära tarbitakse ja mis seetõttu on ka tarbija seisukohalt soodsamaks kui ebaefektiivselt põlevkivijaamades puidu põletamine. Eestis on kolm kaasaaegset suurt koostootmisjaama, elektrilise võimsusega 25 MW ja soojusvõimsusega 50 MW. Igaüks neist toodab aastas 150 GWh elektrienergiat ja 450 GWh soojusenergiat, ning saab taastuvenergia toetuseks 12 aasta jooksul 8 miljonit eurot aastas (toetatakse ainult elektrienergia tootmist). Seega 1 MWh elektri- ja soojusenergia toetuseks kulub ca 13 eurot/MWh. Eesti Energia soovib saada toetuseks 25 eurot/MWh, ehk peaaegu kaks korda rohkem. Statistikat on soodsam toota ka katlamajades kaugküttevõrkudesse.

  6. EL ja ÜRO regulatsioon seab selged piirangud puidu masspõletamisele, mida puidu masspõletamine ületaks. Euroopa Komisjoni poolt esitleti juulis 2016. LULUCF direktiivi muudatused, mis nõuavad, et 2021-2030 oleksid kõikide liikmesriikide metsad süsinikuneutraalsed, ehk raiutaks sama palju kui metsa juurde kasvab. Seega peab taasmetsastamine olema samas mahus kui raiumine. Samuti peab kasvav mets samas mahus süsinikku siduma ning erinevalt teistest sektorites on metsanduse puhul paindlikud mehhanismid piiratud. Raiemahtude suurenedes metsanduse arengukavas lubatu piirini on direktiivi mõjuhinnangus Euroopa Komisjon deklareerinud Eestis metsad süsiniku emiteerijateks. Seega ei saa me raiemahtu kasvatada, et direktiiviga kooskõlas olla. Novembris 2016 esitles Komisjon ka biomassi säästvuskriteeriume, mis teeb puidu masspõletamise peale 2020 oluliselt keeruliseks. Vastavalt ÜRO Durbani kliimakokkuleppele tohib Eesti aastane raiemaht kümne aastases lõikes a-ni 2020 olla keskmiselt kuni 9,7 miljonit tihumeetrit, millest alates meie metsamajandus seob vähem CO2 kui emiteerib. Keskmist raiemahtu ületava koguse puhul tuleb hakata riigil ostma CO2 kvoote. Vastava kulu peavad kandma Eesti riik, ettevõtted ja tarbijad. Puidu masspõletamine Narvas tuleb seega täiendava CO2 kvoodi soetamise näol ühiskonnal kinni maksta. Riigi poolt on lühinägelik CO2 kvootide müügitulu nimel põletada massiliselt puitu, teades, et hiljem tuleb need kvoodid uuesti turult tagasi osta.

  7. Toetades amortiseerunud põlevkivi elektrijaamu või topelttoetades Auvere elektrijaama (on juba saanud CO2 toetust riigiabina) rikutakse tõenäoliselt EL riigiabi reegleid (selle hindajaks on Euroopa Komisjon) ning tekitatakse oht, et Eesti Energia peab ebaseadusliku abi tagasi maksma. Vanade seadmete toetamisel puudub investeeringuid stimuleeriv mõju, mis on abi andmise eelduseks. Kehtivas taastuvenergia toetussüsteemi riigiabi loas on lubatud toetada vähempakkumiste raames ainult uusi tootmisvõimsusi. Olemasolevad põlevkivijaamad seda ei ole. Auvere elektrijaama täiendav toetamine on vastuolus EL heitmekaubanduse direktiivi art 10c alusel antud investeerimistoetusega, mille üheks tingimuseks on vastavalt riigiabi loa punktile 10 (State aid SA.33449 (2012/N) „the investment shall remain economically sustainable also after 2019;“ Kui elektrijaam vajab järjepidavat toetamist, siis tegu ei ole majanduslikult jätkusuutliku projektiga. Auvere elektrijaama täiendav toetamine on vastuolus ka riibiabiloa SA.33449 (2012/N) nn taastuvenergia toetuste riigiabi loaga, mille pt 38 välistab Auvere elektrijaamas investeerimistoetuse ning ükskõik millise muu toetuse kumuleerimise. Täiendava toetuse maksmine Auvere elektrijaamale oleks vastuolus ka kehtivate EL keskkonnaabi suuniste punktiga 50 (2014/C 200/01). 50, milles eeldatakse, et et abil puudub abisaajale ergutav mõju juhtudel, kui töö projektiga on käivitunud juba enne seda, kui abisaaja riiklikele asutustele abitaotluse esitab. Samuti on vastuolu ka kehtivate EL keskkonnaabi suuniste (2014/C 200/01) punktiga 101, mis välistab toetamise ebatõhusa tootmise puhul, kuna seeläbi takistatakse tootlikkuse kasvu sektoris.

  8. Põlevkivi ja puidu koospõletamine on oluliselt saastavam kui näiteks maagaasist elektri tootmine mis on samuti fossiilkütus, emiteerides CO2 kolm korda rohkem. Tegu pole sugugi keskkonnasõbraliku lahendusega.

  9. Selle asemel, et toetada vanu põlevkivijaamu on turul vaja uusi võimsusi, arengut ja konkurentsi, tootmisvõimsuste hajutatust, ressursi tõhusat tarbimist selle tarnimise läheduses. Sellega masspõletamine kokku ei lähe.

  10. Juhul kui Narva elektrijaamades võimaldatakse puidu masspõletamise toetamisest tabab see kõige valusamalt kodumajapidamisi kuna tõusevad keskküttekulud või küttepuude hind. 2010.-2012. aastatel kui Narva jaamad puitu põletasid tõusis Kirde-Eestis küttepuu hind 40% ja üle Eesti ca 15%. Soojuse lõpphinnas tähendab see 15%-list hinnatõusu halupuudega kütmisel ja 5%-10%-list hinnatõusu keskküttel.

      Kokkuvõte

    • Narva elektrijaamades toimub puidu raiskamine põletades seda madala ca 35% kasuteguriga, kasutades sama energia tootmiseks 2-2,5 korda rohkem puitu kui katlamajades ja moodsates koostootmisjaamades.

    • Eesti Energia soovib Narva elektrijaamades põletada 3,41 miljonit tihumeetreid puitu aastas. Tegelik puiduressurss, mida Narva jaamades saaks kasutada on erinevatel hinnangutel 60 000 – 500 000 tihumeetrit aastas. See on kümme või enam korda väiksem Eesti Energia soovitud puidukogusest.

    • Puidu masspõletamine on keskkonnavaenulik tegevus, mis pole kooskõlas kavandatava EL ja kehtiva ÜRO regulatsiooniga.

    1 tootmaks 2,5 TWh elektrienergiat, tuleb vajaliku puidukoguse saamiseks läbi jagada 3 000 000 MWh EE narva jaamade kasutegurigia, mille keskmiseks on eeldatud 35%. Ehk siis teeb see vajalikuks kütuse koguseks 7 143 000 MWh. Arvestades, et 1tm=2,1 MWh-i, siis on vajalik puidu kogus selliseks tootmiseks 3,4 miljonit tm.