Vanal ja väärikal endisel Kolga metskonna abimetsaülemal Leo Laanetul oli poeg. See muidu kinnise loomuga noor mees rääkis mulle ühe sügisese loo, mida elu ise mulle tõestas.

See jõekene, mis nende maja tagant voolas, oli meriforelli kudupaikadega. Mõned kalamaiad külamehed käisid juba jõe ääres ja mõõtsid jõevee temperatuuri.

Ja kui see nelja kraadi juurde langes, oligi röövpüüdjate aeg käes ning need olid needsamad külamehed ise. Pimeduses tegid nad omi musti tegusid ja järgmisel päeval kõnelesid vaid jalajäljed kaldamudas ja mahatallatud rohi nende öisest kalapüügist.

Külamehed, kes muidu ausa näoga ringi käivad, on pea igas külas mitme palgega. Nii ka need Kolga mehed, kes päikse all head külajuttu puhuvad ja kuupaistel röövliteks ümber sünnivad.

Kolga, 1995.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!