Täna otsustasin tegeleda suurpuhastusega. Minu arusaamist mööda tähendab keskkonda säästev eluviis teadlike valikute tegemist ka toiduga mitte seotud valdkondades. Kuna meie peres kasvab allergikust laps, siis oleme elukaaslasega elanud põhimõtte järgi, et kodukemikaale kasutame vaid siis, kui muud moodi ei saa.
- Tarbimine ja tervis
- Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee
- 16. september 2008
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Põhilised abilised sedasorti koristusaktsioonidel on mikrofiiberkangast lapid (Norwexi tooted), sooda, äädikas ja sidrun. Hullemaid plekke eemaldame köögi jaoks mõeldud luffanuustikuga (kuivatatud käsnkõrvits). Spetsiaalset kodukemikaali kasutame vaid nõude ja pesu pesemisel.
Mu sõbrannad on teinekord küsinud, et kas ma väheste kodukemikaalidega elades pisikuid ei karda - need olevat ohtlikud. Minul tekib alati tahtmine vastata sellisele küsimusele uue küsimusega. Kas happeid ja kangeid leeliseid ohjeldamatult majapidamises kasutades, pole oht tervisele mitte kordi suurem?
Pisikud, kelle eest telereklaamid hoiatavad, on nutikad tegelased. Kui neid mürgiga tappa, siis nad kohanevad. Tulemuseks on veelgi kangema mürgi kasutuselevõtt. Mida tugevamad on pisikud, seda hullemad on ka haigused.
On olnud aegu, kus minagi kasutasin näiteks WC-lõhnastajaid ja –puhastajaid ning pleegitasin vanni puhastuskreemiga. Praegu saan vannitoas hakkama äädika, sooda ja sidruni kaasabil. Erinevalt varasemast ajast ei teki WC-potile ligast kihti, mis sunniks mind mõnepäevaste vahedega potti küürima. Arusaadavatel põhjustel ei ole sedasi koristatud vannituba alpi aasade või kevadlillede lõhnaline ja sidruni pleegitav efekt ei ole võrreldav klooriga.
Mikrofiiber kangaid olen klaaspindade puhastamiseks kasutanud juba aastaid. See on suurepärane lahendus, mis tagab tulemuse kerge vaevaga. Pihustiga klaasipuhastusvahendid jätavad pinnale triipe ja nende tõhusus on enamasti palju kehvem, kui reklaamides ennustatakse.
Klaaspinnad pesen kõigepealt üle froteekangast meenutava mikrofiiberlapiga ja seejärel kuivatan spetsiaalse klaasilapiga. Ainus mida ma peale lappide veel vajan, on puhas vesi. Ma ostsin oma klaasilapid umbes 3 aastat tagasi võrkturunduse edasimüüjalt ja arvan, et aastakese peavad nad veel vastu. Ma ei ole kasutanud tavalisi supermarketites müüdavaid mikrokiulappe, seetõttu nende toodete omadusi ei oska ma kommenteerida.
Kivipõrandat meeldib mulle pesta veega, millele on lisatud veidike äädikat, sest siis omandab põrand hoopis parema läike. Äädikas aitab peletada ka ebameeldivad lõhnad. Kui ma leian mõne kinnikuivanud pleki, siis seda saab eemaldada äädikalahuse ja sooda seguga. Ülejäänud töö teeb ära mikrofiiberkangaga kaetud mopp.
16.september – KOKKU 34,8802
Hommik: kokku 13,55
- 250g Saida kohupiima 11,95
- 1 tass piparmünditeed 2g 1,6
Lõuna: kokku 5,0727
- 100g odrakruupi 1,50
- 55g sibulat 0,3025
- 5g soola 0,05
- 1/12 taluvõid 1,48
- 1 tass astelpaju jooki 1,74
Õhtu: kokku 16,2575
- 365g porgandit 2,01
- 2 muna 9,00
- 30g päevalilleõli 3,21
- 5g soola 0,05
- 45g sibulat 0,2475
- Pipar ???
- 1 tass astelpaju jooki 1,74
Ostud: kokku 16,53
- Äädikas 0,33l 7,80
- Sooda 500g 4,80
- Sidrun (mittemahe) 158g 3,93
Pilt: wikimedia
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta