Intervjuu Erakond Eestimaa Rohelised kaasjuhi Züleyxa Izmailovaga

12. septembril toimus Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu, kus nelja kandidaadi hulgast valiti erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimeheks kandideerisid  Marko Kaasik ja Kaspar Kurve.  Esinaise kohale oli samuti kaks kandidaati: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve.

Uurin Züleyxa Izmailova käest, milliseks võiks kujuneda Eestimaa Roheliste tulevik kahe juhi käe all.

Eesti poliitmaastikul on kahe juhiga erakond ennekuulmatu idee. Kust tuli selline mõte erakonna juhtimise vastutust ja tööd jagada?

See mõte idanes meil juba mõnda aega. Esimest korda tulime ideega välja 2019. aasta üldkoosolekul, kus Roheliste liikmed andsid oma õnnistuse teemaga edasi minna. Kahe kaasjuhi võrdõiguslik tandemjuhtimine on mitmetes Euroopa rohelistes parteides eksisteerinud juba palju aastaid. Nüüd ka meil. See on oluline samm meie organisatsioonile ja valijatele ning saadab avalikkusele signaali, et Rohelistele on võrdsus oluline.

Kas Roheliste tegevuses on oodata veel uuendusi ja üllatusi?

Uuendusi on kindlasti oodata. Poliitikas tuleb alati ka üllatusi ette. Me peame neiks valmis olema. Ka positiivseteks üllatusteks. Minu plaan on moodustada laiapõhjaline koalitsioon neist inimestest, kes jagavad sarnaselt meiega kaasaegseid euroopalikke väärtusi ja mõistavad adekvaatse kliimapoliitika hädavajalikkust meie ühise heaolu ja tuleviku kaitsmisel. Rohepöörde õnnestumiseks peame tegema koostööd edasi nii enda organisatsiooni siseselt, huvikaitseorganisatsioonidega, aga rohkem ka teiste poliitiliste jõududega.

Kui Eesti poliitmaastikule valimiskompassiga jalutama minna, siis millistelt koordinaatidelt edaspidi Roheliste erakonna leiab?

Nii konkreetsele küsimusele tuleks ka konkreetselt vastata. Ütleme siis nii, et mina olen suunaks võtnud nord või nord-west ja see suund on meil olnud alates minu valimisest esinaiseks. Erakonnas on juba mõnda aega olnud arutlusel, et me peame organisatsiooni selgemalt positsioneerima. Meie antipood on EKRE ja tööpõld nende tasakaalustamiseks on lai, sest teised Eesti erakonnad on liiga kergekäeliselt leppinud sellega, et meie riiki iga päevaga aina enam lukku keeratakse ja seda iroonilisel kombel nö. süvariiki etendades -- demokraatiat ja vabadusi jääb päev päevalt vähemaks ning tervisekriis on ainult ettekäändeks poliitikale, mis oleks meile peale surutud ka ilma selleta.

Eriti suurt pettumust valmistavad aga Keskerakonna ja Isamaa poliitikud, kes nii kergekäeliselt toimuvale alla kirjutavad ja veel enamgi, seda tegevust õigustada ja välja vabandada üritavad -- me ei tohi lasta neil seda igavesti teha. Kindlasti mitte järgmiste valimisteni. Valitsus peab vahetuma kindlasti enne seda.

Züleyxa Izmailova Euroopa Parlamendi valimiste eelse valimiskompassi tulemus, kus on näha ka kõikide erakondade asetust eelmise aasta kevadel:

Millistele teemadele plaanivad Rohelised lisaks keskkonnateemale fookuse suunata?

Keskkond on ja jääb meie prioriteediks. Ilma keskkonnata ei ela inimene ega ükski teine organism ja keskkonnata ei saa toimida ka ükski majandus. Vasttoimunud üldkoosolek andis erakonnale selge suuna võtta keskkonnateemadele lisaks jõuliselt sõna ka majanduse ja inimeste sotsiaalse toimetuleku parandamise teemadel. Ebavõrdsuse vähendamine ja sotsiaalse õigluse tagamine on need märksõnad.

Palju on olnud juttu, et eestimaalased ei vali keskkonnateemade järgi, kuna liiga suur osa elanikkonnast on liiga vaene ning otsuseid tehakse populistlike valimislubaduste järgi. Kuidas seda muuta? Kuidas võidelda vaesusega ning kuidas panna valijaid mõtlema tulevikule, mitte olevikule?

Rohelised üle Euroopa on saanud aru sellest konfliktist ja märksa varem kui meie. Kümme aastat tagasi valis erakond sotsiaalprobleemide lahendamiseks ühe nö. võluvitsa ehk kodanikupalga, aga see idee oli toona liiga hull, et inimesed seda reaalseks lahenduseks pidama oleks hakanud. Sotsiaalprobleemid on palju komplekssemad kui ainult raha. Loomulikult algavad paljud hädad just nimelt vaesusest, aga loota, et kodanikupalk üksi suudab kõik probleemid lahendada, on ehk liialt naiivne.

Inimesed saaksid kohest leevendust ja võlakoormus saaks hakata vähenema, väheneks stress ning haigused ei hakkaks nii lihtsasti külge, lapsed oleksid täis kõhtudega, õnnelikumad ning saaksid hariduse omandamisele keskenduda. Kodanikupalga idee võiks olla sotsiaalmeetme üldnimetaja, mille abil saaks  parandada väiksema sissetulekuga inimeste rahalist seisu.

Indrek Neivelti kiirlaenuvõlgasid kokku ostva riigipanga idee võiks sinna alla kuuluda, Kristen Michali aktiivsusraha pensionäridele samuti. Kui me ei saa anda kohe kõigile, siis anname kõigepealt neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Seda tehes me loome oma inimestele võimaluse vaadata tänase leivapalukese hankimisest kaugemale. Et nad näeksid esmalt homset, siis ülehomset, ja kui jõuame olukorda, kus valdav enamus rahvast näeb juba kaugemale kui kümme aastat, saame rääkida ka tulevikust -- sellest, et meie kõigi panus nii kliimamuutuste leevendamisesse kui ka elurikkuse säilitamisesse on äärmiselt vajalik.

Roheliste liikmed ja kandidaadid seda juba mõistavad ning nemad on vaja saada nii kohalikesse omavalitsustesse, Riigikokku kui Valitsusse valvama, et sotsiaalsete meetmete rakendamine ei toimuks keskkonna arvelt. Et selleks ajaks kui ülejäänud rahvas hakkab mõistma meie looduse väärtust, ei oleks juba liiga hilja.

Aga kui me räägime keskkonnast, siis millised keskkonnateemad on Roheliste meelest kõige olulisemad ja kiiremad Eestis lahendada?

Kiireimat lahendust vajab metsaküsimus, eriti pesitsusaegse raierahu kehtestamine ja lageraiete piiramine. See annab korvamatu löögi elurikkuse kao takistamisele.  Keskkonnaministeeriumi ametkond on tööstuse huvidega liialt läbi põimunud, see takistab kliimasäästlike ja metsloomade õigustega arvestavate otsuste tegemist.

Energiapöörde ja õiglase üleminekuga peab edasi liikuma ennaktempos, sest riigina oleme liialt palju aega raisanud. Seda, et taastuvenergia osakaal on teinud hüppe, sest põlevkivienergeetikat ei ole enam võimalik turul pakkuda, ei saa valitsuse teeneks nimetada. Pigem peaks ütlema, et see on juhtunud vaatamata nende vastupidistele püüetele. 

Erakond Eestimaa Roheliste loomisest saati 2006. aastal on energiareformi korraldamine olnud üheks erakonna peamiseks eesmärgiks, mida poliitilised konkurendid liiga pikalt naeruvääristasid ja taastuvenergia ettevõtete tegevust seadusandlike meetmete läbi takistasid. Tekkinud sotsiaalset ja majanduslikku kahju on keeruline korvata ja seda vajalikum oleks nüüd lõpuks võtta kuulda nii meie kui ka Euroopa Liidu nõuandeid ja anda väga selge sõnum, et läheme üle 100% taastuvatele energiaallikatele -- alguses kasvõi energiat kallimalt sisse ostes. Kui sõnum on selge, saavad ka ettevõtjad oma plaane teha. Kümne aastaga on võimalik Eestis PÕXIT ära teha.

Roheliste hüüdlause on “Võtame tuleviku tagasi!”
Kuidas me saame tuleviku tagasi? Mida see lause Sinu jaoks tähendab?

Selleni jõudsime ühes töörühmas, kus mõtlesime oma erakonna kommunikatsiooni peale ja pärast meie programmi põhjalikku läbitöötamist tundus, et oleme pidevalt, kõikidel valimistel, olnud oma sõnumitega ajast ees.  Oleme pidanud ennast tagasi hoidma, et mitte liiga palju kasutada lauset “Rohelised on seda juba kümme aastat rääkinud!” Valijatele jätab see võib-olla liialt targutamise mulje.

Aga see on tõde - teised erakonnad sörgivad poliitikatega meie järel, aga samas on pidevalt võimul. Meie hüüdlause idee sai inspiratsiooni filmist “Tagasi tulevikku,” kus nö. hull teadlane kasutas ajamasinaks muudetud De Loreani, et viia üks 17-aastane kutt, Marty McFly, tulevikku. Me tunneme, et meil ei lasta oma tuleviku üle otsustada, teised otsustavad meie eest. Kuid need otsused röövivad meilt tuleviku ja me tahame selle tagasi võtta. Eesti võiks olla palju enamat kui ta on praegu. Tiigrihüppele sarnane rohehüpe on jäänud tegemata ja sellist hüpet tulevikku me taotlemegi. Kuid keegi seda meile ei kingi, see tuleb ise võtta!

Milline on Sinu unistuste tuleviku-Eesti?

Õiglane, tark, loodusega kooskõlas, tasakaalukas, rõõmus, õnnelik, kaastundlik, arvestav, armastusväärne Eesti.

Züleyxa Izmailovat küsitles Piret Räni.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta