Uuskasutuskeskusel valmis märtsi keskpaigas kestlikkuse aruanne, kus tutvustab lähemalt oma tegevuse põhimõtteid ning mõju keskkonnale. Vastvalminud aruanne annab süsteemse ülevaate jätkusuutlikkust oluliseks pidava Uuskasutuskeskuse toimimisest kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, andes organisatsoonile uued olulised tööriistad tegevuse mõõtmisel. 

“Kestlikkuse aruanne koos rahvusvaheliste standardite ja regulatsioonidega loob selge raamistiku ettevõtte tegevuse mõjude hindamiseks ning aitab kindlates teemades minna järk-järgult detailsemaks ning paremini plaanida edasisi tegevusi,” selgitas Uuskasutuskeskuse tegevjuht Diana Paakspuu. Seni peamiselt suurte rahvusvaheliste ettevõtete fookuses olnud kestlikkuse aruandest võivad tema sõnul võita ka väiksemad ettevõtted, kelle jaoks on jätkusuutlik tegutsemine oluline. 

“Uuskasutuskeskus tegeleb igapäevaselt asjade uuesti ringlusse andmisega, aidates nii keskkonda hoida ja säästa ressursse. Seega panustame juba rohujuuretasandil jätkusuutlikkusse. Soovime seda kõike teha veelgi läbimõeldumalt ning kestlikkuse aruanne on oluline samm sel teel,” rääkis Paakspuu. “Kestlikkuse aruanne annab meie huvigruppidele senisest detailsema pildi Uuskasutuskeskuse tegevustest ning on juba andnud meile endile väärtuslikku sisendit edaspidiseks.” 

Uuskasutuskeskuse missioon on, et puhtad, terved ja korralikud asjad jõuaksid ringlusse ega lõpetaks prügimäel. Keskus kogub liigseks muutunud heas korras asjad kokku Eestis elavatelt inimestelt ning suunab need siis oma kauplustes ning koostöös partneritega uuele ringile. Mida rohkem Uuskasutuskeskus asju uuele ringile suunab, seda suurem on organisatsiooni panus ümbritsevasse kesk- ja ühiskonda. Eelmisel aastal päästis Uuskasutuskeskus prügisse jõudmast üle 1215 tonni tekstiile. Selles on oma roll nii kogumiskohtade arvu suurenemisel kui ka partnerite võrgustiku kasvamisel. 

“Aina keerulisemaks muutuvas maailmas, kus erinevad protsessid ja osapooled on omavahel tihedalt seotud, on oluline näha oma otsuste mõjusid, olgu selleks tarneahela ulatus või mõjud keskkonnale. Sellises olukorras tuleb liikuda tervest talupojamõistusest edasi ning võtta kasutusele kindlad tööriistad ja standardid, mis on hiljuti Euroopas loodud rohepöörde saavutamiseks,” lisas Paakspuu. „ESG raamistiku selgeks tegemine ja oma ettevõtte strateegiaga sidumine on töömahukas, kuid julgustan seda teekonda ette võtma ka väiksemaid ettevõtteid, kelle jaoks kestlikkus on oluline.“

Uuskasutuskeskus MTÜ on 2004. aastal loodud organisatsioon, mis tegutseb praeguseks üheksas Eesti linnas ning millel on 17 kaupust ja e-pood. Lisaks võimalusele tuua asju ära Uuskasutuskeskuse kauplustesse on keskusel koostöös suurimate kaubandusettevõtete ja omavalitsustega kokku 26 mugavat kogumiskohta. Uuskasutuskeskusele on omistatud vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgis.

Uuskasutuskeskuse kestlikkuse aruandega saab tutvuda keskuse kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta