Aasta lõpp rõõmustas heade uudistega, kui KÕKi õigusekspertide abiga saavutati kolmes kohtuasjas võit. Kõik kohtuotsused ei ole veel jõustunud, sest vastaspoolel on õigus 30 päeva jooksul otsus vaidlustada. Sellest hoolimata saame kõigi kolme otsusega rahule jääda. Järgnevalt toome välja kaebuste ja kohtuotsuste põhilised punktid ja järeldused.

 

Ringkonnakohus kinnitas, et lageraieks ei või anda luba ilma kaasamata ega keskkonnamõju hindamata. (Tallinna Ringkonnakohus 3-21-2624)

 

Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2024. a jõusse halduskohtu otsuse, millega kohus rahuldas MTÜ Roheline Läänemaa kaebuse raielubade tühistamiseks. Roheline Läänemaa oli selles asjas vaidlustanud Haapsalu lähedal Valgevälja piirkonnas plaanitud RMK lageraied. Esimese astme kohus rahuldas 2022. a novembris Rohelise Läänemaa kaebuse ja leidis, et metsateatised raie lubamiseks olid antud õigusvastaselt. Keskkonnaamet, kes on selles asjas vastustajaks, esitas otsusele apellatsioonkaebuse, mille aga ringkonnakohus jättis rahuldamata.

MTÜ Roheline Läänemaa pöördus kohtu poole, sest RMK poolt kavandatud lageraied asuvad endise Ridala valla üldplaneeringu kohaselt Paralepa-Pullapää Topu riikliku tähtsusega väärtuslikel maastikel, kus lageraie oli lubatud vaid äärmisel vajadusel. RMK plaanis raieid üksnes majanduslikel põhjustel, KeA aga ei kaalunud ega põhjendanud väärtuslike maastike lagedaks raiumise vajadust, samuti ei hinnanud KeA raiete kumulatiivset mõju.

Keskkonnaametil on võimalik 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsus vaidlustada, seni kohtuotsus veel ei jõustu.

Kaebajat esindas kohtumenetluses Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari.

 

Tallinna Halduskohus otsustas jätta Sõrve looduskaitseala Harjumaal püsima.(Tallinna Halduskohus 3-24-114)

 

Tallinna Halduskohus jättis 27. novembri otsusega rahuldamata kinnistu omaniku kaebuse, millega kaebaja vaidlustas Sõrve looduskaitseala (LKA) moodustamise osas, mis hõlmas tema kinnistuid. Keskkonnaõiguse Keskus esindas kohtuprotsessis Harku valda, kes oli kohtu poolt menetlusse kaasatud.

Sõrve LKA on Harjumaal, Tallinna lähistel tihedalt asustatud piirkonnas üks väheseid terviklikult säilinud kompaktseid loodusmassiive, mis pakub elu- ja pelgupaiku paljudele liikidele. Uuringud on tuvastanud piirkonnas mitusada kaitsealust liiki ja vanu loodusmetsasi, mis näitavad ala elurikkuse head kvaliteeti. Sõrve LKA on oluline osa Harjumaa rohevõrgustikust, mis loob ühendusi teiste looduslike aladega ja aitab säilitada geneetilist mitmekesisust ning tagada ökosüsteemide toimimist.

Kohus leidis, et kuna kaebaja kinnistutega seotud ala läbib Sõrve looduskaitseala rohevõrgustiku tuumala ja lisaks kaitseb kaebaja kinnistutele kehtestatud piiranguvöönd puhvrina sihtkaitsevööndisse arvatud väärtuslikke metsakooslusi ning elupaiku, on kaebaja kinnistute kaitse alla võtmise otsus põhjendatud.

Kaebaja vaidlustas Tallinna Halduskohtu otsuse ja menetlus jätkub järgmises kohtuastmes. Harku valda esindavad kohtumenetluses Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Marilin Palts ja linnukaitse ekspert Liis Keerberg.

 

Ringkonnakohus kinnitas, et KOVil oli õigus keelduda kaevandamisloale nõusoleku andmisest kohalike elanike ja keskkonnakaitseliste huvide tõttu. (Tallinna Ringkonnakohus 3-22-2460)

 

Ringkonnakohus kinnitas 27. novembri otsusega, et kohalik omavalitsus võib kaevandamisloa suhtes oma nõusoleku andmise otsustamisel muu hulgas tugineda keskkonnaga seotud mõjudele ja kohalikele huvidele.

Kadrina Vallavalitsus ei olnud nõus Tariston AS-ile kaevandamisloa andmisega. Sisuliselt leidis vald, et negatiivsed keskkonnamõjud võivad olla nii suured, et kaevandamine oleks vastuolus kohalike huvidega. KOV taotles ka keskkonnamõju hindamise algatamist, ent Keskkonnaamet otsustas jätta KMH algatamata. Kuna KOV nõusolek on kaevandamisloa andmiseks vajalik, pidi Keskkonnaamet jätma kaevandamisloa andmata. Tariston AS esitas kaebuse nii Keskkonnaameti kui Kadrina valla vastu.

Tallinna ringkonnakohus märkis otsuses, et kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades peab KOV lähtuma omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ning sotsiaalseid argumente (Riigikohtu 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 11). KOV otsus peab olema proportsionaalne ja langetatud kaalutlusreegleid järgides (Riigikohtu 09.10.2019 otsus asjas nr 3-17-796, p 10). KOV-il on kaevandamisloa menetluses arvamuse andmisel võimalik tugineda mh argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga (Riigikohtu 26.05.2020 otsus nr 5-20-2, p 34).

Konkreetses asjas leidis ringkonnakohus, et Kadrina Vallavalitsus on arvesse võtnud kohalike elanike huve ja kaalunud keskkonnaga ning kultuuripärandi kaitsega seotud argumente. Seetõttu oli halduskohus teinud õigesti otsuse Tariston AS kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus tõi välja, et kaebajal on õigus esitada uus kaevandamisloa taotlus ja selle raames on võimalik kõrvaldada eksperthinnangus kajastatud puudused KMH algatamata jätmise aluseks olnud andmetes ning esitada asjaomane analüüs. Kuna KOV ei pea kaevandamisloa taotlusele nõusoleku andmist otsustades ise keskkonnauuringuid sellises mahus tegema, ei ole talle ette heidetav, et ta jättis need välja selgitamata omal algatusel.

Ringkonnakohtu otsus on tänaseks jõustunud. Ringkonnakohtu menetluses esindasid valda Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Marilin Palts ja õigusekspert Kärt Vaarmari.

Sarnased artiklid