Bioneer edastab oma lugejatele Toomas Trapido Riigikogus peetud mõtlemapaneva kõne. Loodetavasti tunduvad need inimlikud mõtted olulised ka väljaspool Riigikogu.

Austatud kolleegid,

Täidan ühe iseendale kevadel antud lubaduse ja räägin Teile enne suvepuhkusele minekut ühe loo ja kutsun Teid kaasa seda edasi mõtlema ja edasi looma. 

200 aasta pärast vastab põhikooli lõpetaja ajaloo eksamil: „21. sajandi alguseks olid inimesed planeedi üpris põhjalikult nässu keeranud  ja seda nii looduse kui inimeste elukorralduse mõttes. Üha selgemaks sai, et nii ei saa edasi minna, aga ei teatud ka täpselt, et kuidas siis. Väga palju loodeti uutele tehnoloogiatele, aga ka sellele, et äkki meid siin need suure maailma asjad ei puuduta.

Kuid üha rohkem inimesi hakkas aimama, kus on edasimineku võti. See oli pisut harjumatus kohas - nimelt usalduses ja koostöös, mis aga eeldas rohkem inimeste sisemist muutumist.

Maad ja inimesi hävitavad protsessid muudkui kiirenesid ning olukord läks päris hulluks. Murranguaastad, mida me nüüd tagantjärgi Suureks Pöördeks nimetame, saabus  siis, kui inimesed, kes teiste elu puudutavaid otsuseid tegid (mida meil on praegu muuseas pisut raske mõista), said ka lõpuks aru usalduse ja koostöö tähtsusest.

Neil oli raske nii elementaarsetest asjadest aru saada, sest siiani oli nende arusaamine põhinenud suuresti teineteisega konkureerimisel, isegi võitlemisel. Aga kui nad asjast ükskord aru said, siis hakkas elukorraldus üpris kiiresti muutuma.“

Meie tubli põhikooli õpilane tulevikust, sai eksamil korraliku neli plussi.

***

Esitan selle loo jätkuks Tartumaa mehe Peeter Lepiski poolt kirja pandud ja minu poolt pisut kohandatud ja täiendatud mõtteid.

Kui need mõtted kelleski vastukaja tekitavad, siis andke mulle palun sellest Teile sobival viisil teada.

Me oleme 101 erinevat ja unikaalset inimest, keda saatus on siia majja kokku toonud.

Igaühel meist on kasvõi  m õ n i ühiskonda hõlmav unistus ja see paneb meil silmad särama.

Meie pilk ei otsi vaenlast, kellele käru keerata.

Me ei hädalda, et keegi on kõik untsu keeranud.

Me mõistame, et areng toimub niikuinii, võimalik on reguleerida selle suunda ja kiirust.

Me kuulame üksteist ja paneme sellest midagi ka kõrva taha.

Me mõistame, et tarkus ja rumalus on jaotunud ühtlaselt üle maa.

Me tunnistame, et mõnikord avaldub rumalus isegi läbi meie. Me ei häbene seda.

Me räägime oma tulevikunägemusest ja otsime mõttekaaslasi, sõltumata erakonnast.

Me teame, et mõtted loovad tulevikku. Ja tunneme oma vastutust.

Me teame, et praeguse, väga erilise aja märksõnaks on usaldus. Me võtame julguse kokku ja kasvatame usaldust oma töös.

Me võtame julguse kokku ja usaldame teist inimest. 

Ja veel kord - kui need mõtted Teis vastukaja tekitavad ja Te tunnete, et need väärivad edasiarendamist ja see lugu edasi loomist ja edasirääkimist, siis tehke seda ja kui soovite seda koos teha, siis on mul selle üle väga hea meel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta