Maailmakuulus rootsi loodusteadlane ja arst Carl von Linne (1707-1778) rajas kaasaegse taimede ning loomade süstemaatika ning taksonoomia.  Tänu Carl von Linne’ le kasutatakse taimede grupeerimisel teaduslikku liiginime, mis koosneb kahest sõnast: perekonna nimest ja liigiepiteedist. Nime esimene pool näitab, millisesse perekonda taimeliik kuulub ja epiteet ütleb, millise liigiga antud perekonnast on tegemist. Palju vähem on tänapäeva üldsusele teada Carl von Linne' avastus, kuidas lillede abil aega määrata.

Peale pikki aastaid taimede uurimist ja jälgimist märkas ta, et mõned liigid järgivad regulaarset päevarütmi, avades või sulgedes oma õisi iga päev ühel ja samal ajal.

Linne' uuris kokku 43 erineva lilleliigi päevarütmi ja pani saadud tulemuste põhjal kokku "horologium florae" e. Lillekella. Kasutatud taimede seas olid nii metsikud kui köögiviljaia asukaid, samuti mõned eksootilised liigid. Kuna nende õite avanemis- ja sulgemisaeg varieerub liikide vahel, siis teoreetiliselt tuleb aja määramiseks jälgida mitmeid erinevaid taimi.

Linne' ise ei istutanud kunagi Lillekella, tema huvi oli puhtalt teoreetiline.

Lillekell äratas juba Linne' kaasaegsete seas huvi ja innustust, ja seda ka väljaspool Rootsit. Tänaseks on ka paljud loomeinimesed saanud sellest inspiratsiooni, näiteks tuntud Prantsuse  helilooja Jean Françaix (1912 – 1997) lõi samanimelise, väga kauni muusikateose "L´horloge de flore", mille katkendeid võib kuulata SIIT.

Praktikas on täpset Lillekella siiski üsna raske luua, kuna taimede päevarütmi hakkavad mõjutama paljud välised tegurid: päiksepaiste, temperatuur, pilvisus, niiskus, tuul ja kasvukoht. See aga tähendab, et lillede avanemis- ja sulgemisajad muutuvad.

Oma Lillekell paiguta tasasele, päiksepaistelisele avatud kohale. Istuta või külva lilled nii, et nad ei varjutaks üksteist. Vajadusel külva äraõitsenud lillede asemele uued.

Lillekella loomiseks võid katsetada taimedega, mida ka Linne kasutas, arvesta vaid, et enamus neist olid enamasti kollast värvi tagasihoidliku välimusega looduses kasvavad taimed. Vaata nimekirja SIIT .

Eelmisel aastal võis Linne' lillekella lihtsustatud varianti näha Soomes, Helsingi teaduspargis Heureka

All on loetletud mõned taimed ja nende avanemis- või sulgemisajad (kohaliku päikeseaja järgi ):  

3.00-4.00 avab õied harilik piimjuur (Tragopogon pratensis)

5.00 päevaliiliad (Hemerocallis) ja võilill

6.00 püsiklina (Linum perenne), kartul

7.00 valge vesiroos (Nymphea alba), seanupp (Leontodon hispidus)

8.00 nõgeselehine kelluke (Campanula trachelium)

9.00 harilik jänesekapsas (Oxalis acetosella), saialill (Calendula), läänemagun (Eschscholzia)

10.-11.00 abuutilon e. toavaher (Abutilon)

11.00 - 12.00 nikandra (Nicandra)

13.00 - 14.00 suleb õied kartul

14.00 - 15.00 idamagun (Papaver orientale)

15.00 võilill, lina

16.00 saialill

17.00 kollane vesikupp (Nuphar lutea)

18.00 tulikas (Ranunculus)

19.-20.00 valge vesiroos (Nymphaea alba), kibuvits


Anu-Kristin Tara, Aiaklubi

Lillekella pilt: time.fh-augsburg.de

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta