Tänavune november oli hämar, soe ja sajune. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,6 °C, mis on pikaajalisest keskmisest tervelt 2,5 °C kõrgem ja paigutas läinud novembrikuu alates 1922. aastast soojuselt esimese kuue hulka.

Möödunud november oli hämar, soe ja keskmisest pisut sajusem. Saabusid ka poolaasta esimesed lumesajud ja tuisud.

Novembrikuu alustas tormiselt. Peamiselt Lääne- ja Loode-Eestit rappinud torm murdis puid, lennutas katuseid, häiris laevaliiklust ja jättis tuhandeid majapidamisi elektrist ilma. 1. novembri hilisõhtul küündisid loodetormi puhangud alati tuulisel Osmussaarel 39 meetrini sekundis.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli novembris 4,6 °C, mis on pikaajalisest keskmisest tervelt 2,5 °C kõrgem ja paigutas läinud novembrikuu alates 1922. aastast soojuselt esimese kuue hulka. Sama soe oli november ka 1982. aastal.

Keskmine õhutemperatuur oli enamasti 1–3 °C normist kõrgem kõigi kolme dekaadi puhul ja püsis valdavalt plusspoolel. Kõrgeimad näidud mõõdeti peamiselt 1. novembril, mil Roomassaares registreeriti kuu maksimumiks 13,7 °C. Aga maksimume tuli jaamades ette veel kuu keskpaigaski. 
Miinustesse langes õhutemperatuur mitmel pool vaid 22.–24. novembril. Viimati mainitud kuupäeval ehk kadrilaupäeval  mõõdeti Eesti külmapoolusel Jõgeval ka kuu madalaim temperatuur -8,6 °C.

Ka sademeid oli novembris normist pisut enam. Eesti keskmiseks sajuhulgaks arvutati 70 mm ehk 114% normist. Seevastu esines sademeid piirkonniti väga erinevalt. Kui näiteks Jõgeval sadas peaaegu kahe normi jagu ehk 182% normist, siis saartel ja läänerannikul kohati napilt pool keskmisest kogusest.

Ehkki enamik sademeid esines soojal novembrikuul vihmana, sai ilmataat käe valgeks ka poolaasta esimeste suuremate lumesadude ja tuiskudega. Juba 2. novembril tekkis ajutine lumikate Kirde-Eesti kandis. Suurem lumesadu tuli aga 20. novembril koos sakslaste poolt Quiteriaks ristitud aktiivse madalrõhkkonna saabumisega  Kesk-Euroopast. Enamik lumesajust tabas Pärnu-, Viljandi- ja Järvamaad, kus lumikatte juurdekasv oli 10–19 cm. Sooja mere kohale jõudnud külm arktiline õhumass tõi 20.–23. novembril kohati väga tihedate hoogsadude näol nüüd juba kõikjale lund juurde. Ent kadripäevaks oli valge viirastus enamikus kohtades jälle kadunud ja 26. novembril leidus lund veel vaid Türi kandis. Hingedekuu lõppes udu ja vihmasadudega ja Eesti naasis pimedasse hilissügisesse.

Päikesepaistet oli novembris üldse napivõitu: Eesti keskmisena 28 tundi ehk 89% normist. Keskmisest rohkem päikesepaistet mõõdeti vaid Loode-Eesti kandis Tallinnas ja Kuusikul.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta