Inimese poolt loodud, tööstuslikult toodetud kemikaale kasutatakse praktiliselt kõikides esemetes, mis meid ümbritsevad, toidust rääkimata. Kõik ained, millega me kokku puutume, mõjutavad meid. On aineid, millede mõju on positiivne, mõnel neutraalne, mõned ei mõju meile hästi, hulk aineid aga on meie tervisele ja meid ümbritsevale keskkonnale väga-väga ohtlikud. Oma tervise eest oleme vastutavad ikka ainult meie ise ja siin on ainus võimalus tõsta oma tarbijateadlikkust ja enne toote ostmist heita pilk peale koostisosadele.

  • Jäätmed
  • 29. oktoober 2008
  • Kraadiklaase pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Mis on ohtlikud ained kosmeetikas?

Dekoratiivkosmeetika - BHT, PG  
Hambapastad - triklosaan
Šampoonid, seebid, kreemid - parabeenid, triklosaan
Deodorandid - BHT, triklosaan
Juuksevärvid, eriti must -  ftalaadid, PPD
Küünelakid - dibutüülftalaat, tolueen, ksüleen
Parfüümid - ftalaadid

BHT- (butüülhüdroksütolueen ehk E321) - Kasutatakse säilitus- ja lisaainena nii kosmeetikas (päikesekreemides, huulepulkades, näokreemides, ripsmetuššides) kui ka toidus (õlid, salatikastmed, piima- ja koorepulbrid, kartulikrõpsud ning maiustused). BHT on keskkonnaohtlik ja sissesöömisel mürgine. Tekitab astmat, allergilist nohu, ekseeme ja allergiat. Loomkatsetes tekitab kopsuväärarenguid, maksarakkude jagandumist, liigkasvu ja kasvajaid. Kiirendab maksas ainevahetust. Laguneb aeglaselt ning akumuleerub kehas. Seostatakse ka käitumisprobleemidega ning kesknärvisüsteemi häiretega, ei ole lubatud kasutada laste toitudes.

PG - (propüleenglükool, propan-1,2-diol) – Kasutatakse šampoonides, päikesekreemides, ihukreemides ja dekoratiivkosmeetikas niisutajana.  Seostatakse nahaallergia, depressiooni, kesknärvisüsteemi häiretega.

Triklosaan -  (5-chloro-2- (2,4-dichlorophenoxy)-phenol, triclosan) - Kasutatakse hambapastades bakterite tapmiseks, aga bakterid tasapisi kohanduvad ja muutuvad tundetuks sama ainet sisaldavate antibiootikumide suhtes. Ainevahetuses võib sellest ühendist tekkida dioksiinid, mis põhjustavad vähkkasvajat. Bioakumuleeruv – jääb pidama rasvkudedesse ning ei lagune seal.   

Parabeenid - (alkyl parahydroxy Benzoates – butyl/metyl/etyl/propyl/isobutyl paraben)- Kasutatakse šampoonides, seepides, kreemides säilitusainena: avastatud nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja soodustav mõju vähi tekkele (igapäevasest kasutamisest tulenevat mõju pole uuritud) – jälgida keemiliste ühendite nimetust, mille lõpus on “parabeen”.

Ftalaadid - (dibutyl phthalate (DBP) ja di(2-ethylhexyl) phthalate (DEHP), butyl benzyl phthalate BBP või BzBP) - Ftalaadid on meie igapäevakeskkonnas ühed kõige levinumad ained. Ftaalaate kasutatakse peamiselt plasti pehmendajatena (plastifikaatorina), aga ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel, neid leidub nt kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides, liimides, pakendites, pestitsiidides ja põrandakatetes. Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained. Kahtlustatakse ka, et nad on vähkkasvajat tekitavad. DBP, DEHP ja BBP on tuntud kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel, neil on seos enneaegse rindade arenguga tütarlastel. Ftalaadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi (sh. on üks Põhjamaade uuring seostanud ftalaate astmaga). DBP võib põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid. Rochesteri ülikooli (USA) teadlased leidsid seose ftalaatide kasutuse ja poisslaste genitaalide arenguhälvete vahel. 134 poissi uurinud Rochesteri teadlaste rühm leidis, et neil emadel, kelle veres esines kõrgendatud ftalaatidega seonduvate kemikaalide kontsentratsioon, oli ka suurem tõenäosus sünnitada allalaskumata või väiksemate testistega või teiste sugulise arengu anomaaliatega poisslapsi. Ftalaatide kontsentratsioon laste veres ei olnud seejuures oluline. Uurimisgrupi juhi professor Shanna Swani sõnul olid nad võimelised näitama vaatamata väikesele valimile, et ftalaatidega kokkupuutunud poistel on eelsoodumus genitaalseteks muutusteks.

Tolueen - (toluol või methylbenzene) – Kasutatakse küünelakkides. Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega ning närvisüsteemi kahjustustega, nahaärritaja.

Ksüleen - (xylol või dimethylbenzene) – Kasutatakse küünelakkides, tekitab nahaärritusi ning maksakahjustusi, naha- ja hingamissüsteemi ärritaja, uimastav kõrgetes kontsentratsioonides.

Koostas: Maarja Lillemäe, Ökoviis
Allikas: Balti Keskkonnafoorum
Foto: ciba.com