Üksikul kevadisel teel, mis loogeliselt läbi metsade Viitnale kulgeb, kõnnib kevadet otsiv mees. Ta vaatab juba teist päeva hoolega ringi üles linnutaevasse, et sealt selle aasta esimest rändlindu leida.

Seni ei ole tal see õnnestunud, kuigi kevad juba mõnda aega tagasi omadega algas. Ja vaikne õhtupoolik metsatee rüppes kulges oma lõpu ehk öö poole. Väike rajake, mis teelt Loobu jõe äärde viis, oli ka vaikust täis ja jõeoru kohal tiirutas suitsupääsuke.

Linnukevad oli sellega alanud ja mees oli jälle tee peal tagasi ning edasi kulgemas. Kevadiselt teelt tasub alati kõrvale põigelda.

Sedasi tõestas üks uitav mees mullegi, kui kevade esimese pääsukese leidis. Ja vahel hiljemgi tuleb see mees minuga kaasa tavaliselt eluteelt ära, et koos uitama minna ja keset metsast jõeorgu esimest pääsukest leidma sealt, kus oodatagi ja otsida ei osanud. See jaheda õhtu pääsuke on ehk see, kes mind jälle seljakotiga välja uitama kutsub.

Arbavere-Viitna, lehekuu 1992.


Täna on loo autoril, Marek Vahulal 48. sünnipäev, õnnitleme ka Bioneeri toimetuse poolt!.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!