Eilsel Keskkonnaministeeriumis toimunud ringmajanduse ja jäätmete teemalisel ümarlaual keskenduti Eesti jäätmekäitluse probleemidele lahenduste leidmisele. Üheks selliseks on ergutada eestlaste prügi sortimist, alustades pakendikonteinerite piisavuse tagamisest.

Kohtumisel käsitletud teemad kasvasid välja kuu alguses Keskkonnaministeeriumis toimunud partnerpäeva arutelust. Nendeks olid ringmajanduse strateegia või kava koostamine, jäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt, tootjavastutus, jäätmete ladestamine ja majandusmeetmed. Oodatult oli eilse konstruktiivse arutelu fookuses just jäätmete liigiti kogumine ja tootjavastutus. Sealjuures keskenduti eelmainitute osas just erinevate osapoolte (riigi, kohaliku omavalitsuse, ettevõtja, tarbija) rollidele.

„Nii palju kui on jäätmemajanduses osapooli, on ka erinevaid seisukohti ning esimestel kordadel ühist tõde leida naiivne. Ometi on üksmeel ses osas, et praegust jäätmekäitlust tuleb raputada selliselt, et me saame reaalseid tulemusi mõõta ning samas ei jääks keegi ses olukorras ka kaotajaks,“ ütles Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma ning tõdes, et sellised erinevaid osapooli hõlmavad dialoogid on väga vajalikud selleks, et jäätmekäitlust puudutavates otsustes oleks tasakaal. Ühtlasi lubas Heinma, et sarnastest ümarlaudadest saab pigem reegel kui erand.

Seda et jäätmekäitlus on Eestis üks valulikumaid keskkonna valdkondi, kinnitas ka teisipäeval esitletud Euroopa Komisjoni keskkonnaraport. „Prügi sortimise puhul kehtib prääniku ja piitsa põhimõte, mistõttu püüdleme selle poole, et prügiveo teenus peab olema märgatavalt odavam neile, kes jäätmeid liigiti koguvad kui neile, kes seda ei tee,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul jääb paljus paigus prügisortimine pelgalt ebapiisavate tingimuste taha. „Kui pakendikonteiner asub kodust kaugel, siis julgen väita, et vähesed võtavad selle matka ette. Kui nüüd arvestada, et pakendijäätmed moodustavad inimese jäätmetekkest suurima osa, siis ainus lahendus ongi paigaldada pakendikonteiner iga majapidamise juurde.“ Lõhmus tunnustas kohtumisel ka aktiivseid ettevõtmisi, mis kõige muu hulgas pööravad tähelepanu ka nende tagajärjel tekkivatele jäätmetele. „Näiteks praegu toimuva Tallinn Music Week’i raames paigaldatakse linnaruumi pilkupüüdvad prügikastid prügi sorteerimiseks, millest mööda vaadata ja visata on võimatu.“

Veel oli arutelu all see, kas pakendijäätmete kogumine peaks olema korraldatud olmejäätmete veo raames või mitte, kuna pakendijäätmeid tekib mahuliselt kõige rohkem. Samuti räägiti, kuidas saaks ja peaks kohalikku omavalitsust suunama jäätmete liigiti kogumisel ning ringlusse võtuks vajalike eelduste saavutamisel.

Tootjavastutuse osas rõhutati vajadust sünkroniseerida erinevaid infosüsteeme, et andmed jõuaksid operatiivselt nii riigile, kohalikele omavalitsustele, ettevõtetele kui järelevalvajale. Samuti ühtsete reeglite seadmist jäätmete käitlemisele nii Eestis kui ka Eestist välja saadetavatele jäätmetele.