Lahemaa ornitoloogi elu oli tollase aja üks huvitavamaid. Ronisin mööda jõekaldaid ja rabaservi ning mõõtsin sammumeetriga rannajoont
- Marek Vahula lood
- 16. november 2020
Kord piki Võsu jõge matkates, ei teadnud ma mitte millegi põhjal arvata, et olen asulas kohal. Jõekaldail kasvasid lepad tihedasti teineteisel pool ja see varjas vaate majade suunas.
Kui jõevees kirju sulekuuega part piki jõge allavoolu suundus, haaras lahedat ornitoloogi meeletu jälitamistuhin. Arvasin kirju sulekuuega sinikael - pardi avastanud olevat ja tahtsin oma sõnadele kinnitust saada.
Kui Võsu jõe silla juures Võsu alevi silt paistma hakkas, sai ka saladus kohe riidest lahti võetud - kodune muskuspart oligi minu suur haruldus jahedas vees ja lasin tal rahus minna...
Võsu, lõikuskuu, 1991.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
