Alanud on karujahi hooaeg. Karude arvukus on Eesti metsades kasvanud sedavõrd suureks, et tänavu tohib küttida 60 karu.
 

Miks karusid nii palju on, päris Roheline Värav suurkiskjate uurijalt Peep Männililt.

Peep Männil: "Karude arvu suurenemine on olnud riigi poolt taotletud, ehk siis aastaid on keskkonnaministeerium määranud sellised maksimaalselt lubatavad küttimismahud, mille täitmise korral säiliks karu arvukuse tõusutrend. Karude arvukus on suurenenud eelkõige tema levikuala laienemise ja selle servaaladel asustustiheduse suurenemise tõttu. Karude levikuala võiks veelgi laieneda ja seda just lõuna suunas. Lätis on hinnanguliselt karusid vaid kümmekond isendit, samas on vähemalt Põhja-Lätis karule sobivaid elupaiku küll ja küll.

Meie karu asurkonna soodsa seisundi säilimise huvides on, et levikuala oleks võimalikult suur. Suurkiskjad on selline loomarühm, kus Eesti üksinda on liiga pisike, et nende asurkondade soodsa seisundi säilimist pikaajaliselt garanteerida ning nende kaitset tuleb korraldada suuremal alal koostöös naaberriikidega.

Karude regulaarne küttimine ei ole ole niisiis praegusel ajal seotud mitte nende arvukuse reguleerimise vajadusega, vaid pigem selleks, et hoida karu loomulikku inimpelglikkust, ennetamaks kõikvõimalikke inimese ja karu vahelisi konflikte. Siiani on see kõik hästi toiminud - konflikte on suhteliselt vähe ning karude arvukus on jätkuvalt tõusuteel. Kuniks see jätkub, ongi kõige mõistlikum selle liigi kaitset meil sedamoodi korraldada."