Jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga kohandatud müügitulu kasv tegi septembris tugeva hüppe, kasvades aastases võrdluses 17%. Esimese üheksa kuuga oli kasv kokku 11%. Tegemist on küll kiire kasvuga, kuid see jääb maha 2005-2007 esimese poole müügimahtude suurenemisest. Jaekaubanduse müügikäibed ehk müügimahud koos tõusnud hindadega suurenesid septembris aga 23% ja üheksa kuuga kokku 14%. Kui lisada siia juurde veel mootorsõidukite müügi, siis oli see kasv üheksa kuuga isegi 18%.

Jaekaubanduse kiiret kasvu septembris kannustas teisest pensionisambast väljavõetud rahade laekumine ja osa selle kasutamine jaekaubanduses. Eesti residentide Eestis tehtud kaardimaksete käibekasv aastases võrdluses hüppas septembris 22 protsendini. Kui residentidele lisada juurde ka mitteresidendid, oli kasv isegi 25%. Oktoobris on kaardimaksete kiire kasv jätkunud.

Samuti tuleks arvestada, et koos pensionirahade laekumisega tõusid eraisikute hoiused 24% ehk 800 mln võrra ja võrreldes aasta algusega on need 1,6 miljardit eurot suuremad. See on 5% SKP-st. 11 miljardi suurune eraisikute hoiustemaht on aga 36% selleks aastaks prognoositud SKP-st. Kuigi suurenenud hoiused peidavad endas potentsiaalset nõudlust, tuleks arvestada, et hoiuste portfell on jaotunud väga ebaühtlaselt. Suurte hoiustega inimeste osakaal on küll väike, kuid nende hoiused moodustavad proportsionaalselt suure osakaalu. Ja vastupidi – väikeste hoiustega inimesi on palju, kuid nende hoiuste osakaal on väga väike. COVID kriisi ajal on suurenenud rohkem suuremad hoiused. See aga tähendab, et suure hoiustemahu mõju tarbimisele jaekaubanduses ei maksaks ülehinnata, kuna eeldatavasti kulutatakse suuremaid hoiuseid rohkem kinnisvara- ja väärtpaberinvesteeringuteks, reisimiseks, autode ostuks jms.

Jaekaubandusettevõtete kindlustunne tõusis oktoobris viimase üheksa ja poole aasta kõrgeimale tasemele. Samas on jaekaubandusettevõtete lähikuude hinnakasvuootused tõusnud mõõtmisajaloo ehk vähemalt viimase 18 aasta kõrgeimale tasemele. Ka tarbijate hinnakasvuootused on järsult tõusnud, kuid tublisti on paranenud ka nende kindlustunne teha suuremaid oste. Ühest küljest on praegu palju eeldusi tugeva nõudluse jätkumiseks, samas on koos viiruse ulatusliku levikuga suurenenud risk ulatuslikumateks liikumispiiranguteks, mis võib jaekaubanduse äritegevust piirata. Eluasemega seotud ja energiahinnad on inflatsiooniga kohandatud palga suhtes oluliselt tõusnud ning nende jätkuv tõus võib hakata piirama kulutusi jaekaubanduses.