Bioneer toob täna oma lugejateni kolm mõtlemapanevat teaduspettust.

Piltdowni inimene

Läbi ajaloo üks tuntumaid arheoloogilisi võltsinguid on Piltdowni inimene.

1912. aastal põhjustas amatöörpaleontoloog Charles Dawson (1864-1916) teadusringkondades ennenägematut vaimustust, sest tal õnnestus „leida" Lõuna-Inglismaalt Piltdowni kruusaaugust kolju, mida rahvale tutvustati kui puuduvat ühenduslüli Darwini teoorias.

Mõisnik Dawsoni jaoks ei olnud see esimene tähtis leid. Ta oli enne avastanud juba megalosauruse jalajäljed ajast, mil Sussexi kalju oli veel muda, ja kolm dinosauruse iguanodoni liiki. Ta oli ka välja kaevanud arvukalt taimede, kalade ja imetajate fossiile. Kõige selle eest sai Dawson 21-aastaselt Londoni Geoloogiaühingu liikmeks.

1911. aastal  tõid teetammi jaoks kruusa ammutavad töölised Dawsonile kolba tükikese. Dawson kiirustas leiupaigale ja avastas sealt veel kaks kolba tükki. Mõisnik andis leiust teada  Loodusajaloo Muuseumi tunnustatud fossiilieksperdile ja Kuningliku Ühingu liikmele Arthur Smith Woodwardile. Viimane soovitas kindlasti otsinguid jätkata. Järgmisel suvel leidis Dawson temaga ühinenud Prantsuse filosoofi, preestri ja paleontoloogi Pierre Teilhard de Chardini abil kolba ülejäänud osad, alumise lõualuu ja silmahamba.

Leitud kolp oli sarnane šimpansi omale, aga sel puudusid massiivsed paksendid silmade kohal. Otsimisse kaasatud Woodward teatas erakordsest leiust Londoni Geoloogiaühingu koosolekul 18. detsembril 1912. Uudis levis kiiresti üle maailma ja see kuulutati kõigi aegade tähtsaimaks arheoloogiliseks avastuseks.

Charles Dawsonist sai üleöö täht teadusmaailmas. Tema panust hinnati lausa sedavõrd kõrgelt, et Piltdowni inimene sai tema järgi liiginimeks Eoanthropus dawsonii - Dawsoni koiduinimene.

Arthur Smith Woodward järeldas leitud lõualuu põhjal, et koiduinimene ei osanud kõnelda. Tähendab, esimesena arenes välja aju, ja alles seejärel kõnevõime.

Dawson suri 1916. aastal, Woodward aga löödi 1924. aastal rüütliks.

Piltdowni inimene oli vaidluste ajendiks kuni 1936. aastani, kui Oxfordi astronoom J. S. Weiner ja Briti Muuseumi teadlane Kenneth P. Oakley tõestasid lõpuks, et Piltdowni kolp on tegelikult võltsing.

Kolp osutus vaid 50 000 aasta vanuseks, lõualuu ja hambad aga olid pärit orangutangilt ja šimpansilt. Keemiline analüüs näitas, et kolba luud olid mingite kroomi- ja rauaühenditega väga osavalt üle värvitud. Hambad aga olid lihvitud selliseks, et need meenutaksid inimese omi.

Cardiffi hiiglane

Cardiffi hiiglaseks (ülemisel pildil) kutsutakse 10 jala (3m) pikkust võltskuju veeuputuse-eelsest ajastust. Hiiglane "avastati" 1869.aastal. Teaduspettuse idee käis välja ateistist Georg Hull, kellel oli Cardiffi piirkonnas farm. Eksperdid kahtlustasid peaaegu koheselt pettust, aga nende hoiatustele ei pööratud tähelepanu. Inimesed olid nõus maksma raha, et näha Koljatit märgina piibli ajaloost. Cardiffi hiiglase abil teeniti iga külastaja pealt 50senti.

Tegelikult oli kivistis on meisterdatud kipsplaadist ja ei olnud „avastamishetkel“ üle paari aasta vana. Teadlaste meelest on Cardiffi hiiglane lihtsameelne pettus, mille edu põhineb vaid inimeste soovil näha, mida nad näha tahavad. Kuju oli koguni sedavõrd populaarne, et sellest tehti samalaadne koopia. Nii käisidki inimesed vaatamas võltsingu koopiat ja maksid selle veel raha ka peale.

1870. aastal tõestati, et hiiglase kuju on pettus.

Spagetipuud

Inglismaa üks pöörasemaid petuskeeme viidi läbi 1957. aastal telekanal BBC poolt. Nimelt näidati inimestele dokumentaalfilmi spagetipuid kasvatavatest talunikest. Intervjueeritavad rääkisid filmis spagetipuude kasvatamise nippidest ja demonstreerisid ka n-ö viljakoristust – naisi, kes ettevaatlikult puude otsast spagette noppisid.

Kuigi esmapilgul tundub, et sellise loo uskumine on võimatu, helistasid BBC-sse sajad inimesed, kes soovisid spagetipuud endale ka soetada. Helistajatel võis olla päris piinlik, kui nad said kõne lõpus teada, et neile on 1.aprilli puhul nalja tehtud.

Allikad: Eesti Ekspress; wikipedia; newscientist ; Linnaleht

Foto: J. Arthur Thomson, The Outline of Science, 1922 (kolju); listverse.com (hiiglane)

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta