12. aprillil sai Eestist piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsioon) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protokolli 17. osalisriik, mis tähendab KSH protokolli jõustumist 11. juulil 2010.a. Rahvusvahelise keskkonnaõiguse seisukohalt on tegemist märkimisväärse sündmusega, kuna KSH protokoll allkirjastati juba 2005.aastal, ent jõustumiseks vajaliku ratifitseerimiseni 17 liikmesriigi poolt jõuti alles nüüd, 5 aastat hiljem.

KSH protokolliga ühinenud riigid on kohustatud hindama planeeritavate ametlike kavade ning programmide keskkonnamõjusid. Protokoll näeb ette laiaulatuslikke võimalusi avalikkuse osalemiseks menetluses, muuhulgas õigust avaldada arvamust taoliste kavade ning programmide kohta ning saada ametivõimudelt põhjendatud lõplik otsus. EL liikmesriikide, sh Eesti jaoks KSH protokolli jõustumine eelduslikult olulisi muudatusi kaasa ei too, kuna siin on kavade ja programmide mõju hindamine reguleeritud EL direktiiviga 2001/42/EÜ, mis sätestab nõuded ka piiriülese mõju hindamise läbiviimiseks (ehkki piiriülese mõju hindamise praktika ei ole ka EL liikmesriikides kindlasti veel KSH protokolli nõuetele vastav – samuti ei ole päris selge, kas kõik KSH protokolli sätted on EL õigusse nõuetekohaselt üle võetud).

Espoo konventsioon on riikidevaheline lepe, mis seab selle osalistele kohustuse hinnata teatud tegevuste keskkonnamõju planeerimise varajases staadiumis. Samuti seab see osalistele üldise kohustuse teavitada teisi osalisi ning nendega konsulteerida kõikide kavandatavate suuremate projektide osas, millel võib olla oluline negatiivne piiriülene mõju.

Vt lähemat infot Espoo konventsiooni ning strateegilise keskkonnamõjude hindamise protokolli kohta UNECE kodulehel (ingl k)