Uue uurimuse põhjal, mis viidi läbi ÜRO põllumajandus- ja toitlustusorganisatsiooni (FAO), Stockholmi Rahvusvahelise Veeinstituudi (Stockholm International Water Institute) ja Rahvusvaheline Veejuhtimisinstituudi (International Water Management Institute) poolt, visatakse prügikasti ligi pool maailmas toodetud toidust.

Meie enda igapäevased toitumisharjumused annavad lähenevale toidukriisile tuult tiibadesse ja põhjustavad prügimäele ladustatuna omakorda ökoloogilisi probleeme.

Igaüks, kes on kunagi käinud supermarketis, see on näinud ka toidu ajalist määratlemist (nt "Parim enne", "Kõlblik kuni" vms). Selleks ei pea olema andunud freegan liikumise pooldaja, et mõista, kui palju söögikõlbulikku toitu inimesed iga päev ära viskavad.

Alles hiljuti jõudis Eesti meediasse uudis, et Rimi kaubanduskett viskab ära ligi 7 tonni toitu päevas. Rimi ei ole erand.

Nagu raisatud toidust üksi oleks veel vähe, kulub minema visatud toidu valmistamiseks meeletutes kogustes vett. USA-s näiteks kulutatakse igal aastal just toidu raiskamise tõttu 40 biljonit (1012) liitrit vett. Selle veega oleks võimalik ära elada 500 miljonil perel.

Olukorra parandamiseks oleks vaja muuta toidu kasutamine ja tootmine tõhusamaks ja viia vee kulud miinimumini. Kui toidule oleks peale märgitud, kui palju vett tema valmistamiseks on kulutatud, ehk siis mõtleksid inimesed enam. Kas ostaksite koju liiga palju veiseliha, kui te teaksite, et poole kilo liha nimel on kulutatud ligi 10000l vett?

Veevarude väärtustamine on oluline, sest aastas liigub mageveejärvedesse, -jõgedesse ja veesoontesse tagasi ainult väga väike osa sealt võetud veest.

Et inimesed saaksid nautida mugavustega elu, tuleb kulutada vähemalt 135l vett päevas. Samas maailma suurimad veeraiskajad Kanada ja Uus-Meremaa kulutavad keskmiselt 700l vett päevas inimese kohta.

Teha inimestele selgeks, et nad peavad parema tuleviku nimel oma igapäevaseid harjumusi kõvasti muutma, ei ole lihtne. Veel raskem on selles veenda tootjaid ja turustajaid.

Lugege lisaks vee raiskamise ja säästmise teemadest: www.siwi.org


Allikad ja foto: Treehugger.com, www.ens-newswire.com