Suur Laukasoo on minu suur isiklik raamat. Iga lehekülg temas on käik tema juurde, kus tema mõtteid loen, mida ta igaühele lugeda ei anna.

Selle rabatarkuseid täis teose esimese lehekülje avasin ma elu kaheksateistkümnendas lõikuskuus ja laukapinnalt vaatas vastu üks naeratav noormees, kes lõpuks oma rabasüütusest lahti sai.

Viie aasta lugemised said loetud ja uus hüüdnimi - Laukasoo raamat oli mulle kui kingitud, seda nii elu kui iseenda kui inimeste poolt. Rabalaugas, mille peegelpilt mind naerma ajas, pani mind sageli ka riidest lahti võtma ja laukas ujuma.

Tänulik rabakõndija olin ma üksinda ja viis pikka aastat ning üks Eesti kaunemaid rabasid oligi minu oma, kuniks minust rabamatkade giid sündis.

Raamat, mida loetakse, olin ma nüüd ise ja uudishimulikud näod minu ümber said minu argipäevaks ja lasin end laugaste vahel lugeda ja riidest lahti võtta, mis meeldis nii mulle kui matkajatele. Tagantjärele aus ja avameelne olles, siis mind rabagiidiks tegin mina ise ja Lahemaa Matkakeskuse juhataja Üllar Hendla. Mees, kes mind rappa tagasi kutsus ja mulle tükk aega palka maksis.

Laukasoo, 1990-2003.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!