Maailma kliimaprobleemid ja ressursside nappus tähendab, et aeg mil võisime kõik jäätmed kokku visata ja ära põletada või prügilasse viia on otsa saanud. Fookus odavalt olmejäätmete äraveolt peab minema sorteerimisele ja taaskasutamisele. Ragn-Sellsi kogemus näitab, et kui korteriühistu on tellinud pakendikonteineri või eramaja kollase pakendikoti, siis seda kasutatakse aktiivselt ja selliselt kogutud materjal on puhas ning saab 80-90% ulatuses suunata taaskasutusse. Samas kaubanduskeskuste parklates ja linnatänavatel olevaid avalikke  pakendikonteinereid kasutavad osad elanikud hoopis oma olmeprügist vabanemiseks ning sealt kogutav materjal on nii määrdunud, et taaskasutusse jõuab kõige paremal juhul pool. Ragn-Sellsi hinnangul on tänase jäätmeveosüsteemi suurimaid ebaõiglusi selles, et need, kes sorteerivad ja panustavad keskkonda peavad pakenditega mööda linna ringi matkama, samal ajal kui need, kes seda teha ei viitsi saavad jäätmetest vabaneda koduukse juures.

  • Jäätmed
  • 18. jaanuar 2019
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

 „Avalike konteineriparkide puhul ei vastuta sisu eest keegi ja seetõttu on need keskkonna ja taaskasutuse seisukohast üsna mõttetud. Osad inimesed kasutavad avalikke pakendikonteinereid, et vabaneda olmejäätmetest. Sealt kogutud materjalist suudame parimal juhul välja sorteerida ja taaskasutusse suunata 50%. Kui aga pakendi- või vanapaberi konteiner asub elumaja juures, on selles enamasti oluliselt puhtam materjal, sest sellel on konkreetne vastutaja.“ ütles Ragn-Sells ASi juhatuse esimees Rain Vääna.

Kui soovime Eestis tegelikult ka taaskasutust ja keskkonnahoidu suurendada, siis tuleb sorteeritud jäätmetest vabanemine kõigile palju mugavamaks muuta. „Praegu on ebaõiglane olukord, kus need, kes sorteerivad,  peavad pakenditega mööda linna rändama ja avalikku konteinerit otsima ja need, kes sorteerida ei viitsi, saavad kõik jäätmed kokku visata koduukse kõrval asuvasse olmejäätmete konteinerisse. Kui me pakenditest vabanemise võimalust kodude vahetusse lähedusse ei too, siis pole lootustki, et Eesti suudaks täita võetud kohustust suunata aastaks 2020 vähemalt 50% olmejäätmetest materjalina ringlusse.

Ettevõtteid kui pakendite maaletoojaid, kes pakendite kogumise läbi tootjavastuse suuresti kinni maksavad, hirmutatakse sellega, et kui suured avalikud konteinerid asendada kortermajade juures olevate konteineritega, siis see muudab pakendite kogumisüsteemi kordades kallimaks. „Kindlasti ei ole see nii. Üks kolmest pakendiorganisatsioonist, TVO on juba täna suure osa oma kogumisvõrgust viinud eramute ja kortermajade juurde ning nende pakendiettevõtetest kliendid ei maksa suuremaid teenusetasusid, kui teiste taaskasutusorganisatsioonide kliendid.  TVO-l on juba täna üle 7000 eramajas elava kliendi, kes koguvad pakendid kollasesse pakendikotti. Teenuse kasutajate suur arv näitab, et kui luua lahendus, mis on inimestele mugav, siis seda kasutatakse aktiivselt. Pakendikotti kogutud pakendid väga hea kvaliteediga, sellest ca 80-90% on võimalik suunata taaskasutusse,“ märkis Vääna ja lisas, et  on küsimus selles, kas me tahame avalike jäätmekonteineritega näiliselt linnukese kirja saada, et Eestis toimub sorteerimine või soovime reaalselt arendada inimeste kodude lähedal asuvat kohtkogumist, mis annaks panuse keskkonna ja taaskasutuse heaks ning viiks jäätmete taaskasutamise Eestis nõutud 50% tasemele?

Eestis läheb 72% olmejäätmetest põletamisele ja prügilasse, vaid 28% võetakse materjalina ringlusse. Kõigest 6 riiki Euroopas suunavad ringlusse veel vähem kui Eesti. Euroopa Komisjon on saatnud Eestile eelhoiatuse, kui aastaks 2020 vähemalt 50% olmejäätmetest materjalina ringlusse ei võeta võib Eestit oodata miljonitesse ulatuv trahvi.