Täna, 14.aprillil on künnipäev, mis tähistab suvise tööpoolaasta ja künniaja algust. Kui päris künnitöö jaoks on põld veel jääs või lumine, peab põllumees künnipäeval kasvõi ühe vao kündma, siis lumi sulab hästi ja saak tuleb hea, annab teada Maavalla koda.

Õige künnitöö algab muidugi siis, kui ilmad seda lubavad, olgu enne või peale künnipäeva. Peamiselt lõuna pool on aga hästi tuntud vanasõna, mille kohaselt virgal mehel on künnipäevaks maa küntud või ta on ammu kündmas, laisk aga alles seab atra.

Künnipäeval tuleks tõusta enne päevatõusu, et olla suvi läbi virk ja tubli. Kündjat kastetakse põllule minnes või sealt tulles veega ja talle antakse kõvaks keedetud muna. Ka muid esimese töö tegijaid on kastetud, et neid õnnistada ja anda neile head tervist.

Künnipäev on olnud üks kevadiste külvinädalate lugemise peamisi algustähtpäevi, mis arvatavasti hiljem on kandunud karjalaskepäevale (23.04.). Külvinädalaid on loetud mitmeti, kuid 10 külvinädalat jääb künnipäevast leedopäevani (24.06.) ja 14 nädalat jaakapäevani (25.07.).

Künnipäeva on seostatud sõela tähtkujuga. Vanasõna ütleb: Kui sõgel akko, siis härg vakko (karula). Sõela sügisese liikumise järgi on ennustatud ka kevadise künniaja algust, näiteks: Lääb märdin Sõgel akku, lääb künnipäeval härg vakku (Tarvastu).

Teiselpool aastaringi seisab künnipäeva vastas kolletamispäev (14.10.), mis alustab talvist poolaastat. Mõlemad tähtpäevad kuuluvad meie muistsesse kalendrisse. Need kaks muudab paljudest teistest põlistest pühadest erilieks, see, et nende külge pole poogitud ühtegi kirikupüha.

Nõnda siis alustame künnipäeval töise suvepoolaastaga. Künnipäeva võiksid peale põllumeeste tähtsaks pidada aiamaapidajad ja üldse kõik, kellel tegemist suvise hooajalise tööga. Oleks tore, kui kastmise või valamise taig tuleks taas kombeks. Ükskõik kas inimene läheb põllule või alustab mõnd muud tööd, tervist ja virkust on vaja kõigil. Ja hää oleks jagada seda esivanemate kombel.

Pärimust künnipäevast

Allikas: Maavalla koda

Sarnased artiklid