Täna õhtul võivad teie uksele koputada värvitud ja varjatud nägudega kummaliselt riides tegelased. Iidse tava kohaselt on jälle liikvel mardisandid ehk mardused. On mardilaupäev.

Mardid kehastavad loonavaime või hingi. Seljas pahupidi pööratud kasukad, näod mustaks määritud või ees koledad näokatted, liikusid varem mehed külasid mööda ja tõid õnnistust peredele ja majapidamistele. Tänapäeval on mardijooksmisest saanud eeskätt laste asi.

Mardis käimisega on seotud palju tavasid. Olulised on õiged riided, ukse taga lauldes sisselaskmise palumine, samuti karja-, pere- jm õnne manamine ning koos sellega terade põrandale puistamine.

On peetud väga tähtsaks, et mardid ei lahkuks tühjade kätega. Ennemalt on neile kaasa antud pool seapead, liha, tanguvorsti, karaskit herneid, ube jms. Mardisantidele antud või hiide viidud annid on sarnase tähenduse ja mõjuga – nad toovad sealtpoolt õnnistust.

Mitmel pool on rõhutatud, et mardisantidele valmistatakse sama toitu kui hingedele – tapetakse kodulind või –loom, tehakse verikäkki või mauki. Tavad on eri paigus erinevad, kuid pakutavad toidud viitavad küll sellele, et mardid tähendavad marduseid – surnute hingi.

Mardilaupäev on meeste püha. Naistetööd on lubatud. Erandiks vaid ketramine ja muud villatööd, mis kahjustaksid lambaid ning linaropsimine, mis kahjustaks järgmise aasta linasaaki. Peale martide lahkumist võivad naised aga vokid taas välja tuua ning käsitööd teha.

Mardiskäimine ja nende vastuvõtmine on üsnagi keerukas ja laulurohke toimetus. Aegade jooksul on tallele pandud 1500 teisendit mardilaule ja üksikasjalikud kirjeldused tavadest. Tänud neile, kes on võtnud esivanemate tavasid uurida, õpetada ja elus hoida.

Kui te ise või teie lapsed võtavad täna marti jooksma minna, siis vaadake, et mardilaul oleks peas ja õiged soovid ei läheks meelest.

Laske mardid sisse tulla! Isegi kui nad ei tunne päriselt tavasid, kohelge neid kui esivanemate hingi, ärge laske neil tühjade kätega lahkuda!