Sel nädalal toimub Soomaal rahvusvaheline seminar, kus lisaks Eestile jagavad kuivendusest rikutud soode taastamise kogemusi ka osalejad Lätist, Leedust, Soomest ja Saksamaalt.

Osalejate ühine huvi on leida parimaid lahendusi sooelupaikade taastamiseks. „Kui tahame ka edaspidid saada osa meie ürgsete soode ilust ja liigirikkusest, siis peame seal tehtud vigu parandama ja taastama looduslähedase veereziimi, kus see on võimalik,“ rõhutas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Kolm päeva kestva seminari jooksul antakse ülevaade Soomes, Lätis, Leedus ja Venemaa Euroopa osas toimuvatest soode taastamisprojektidest ning tutvustatakse parimaid praktikaid nii rabade kui siirde- ja madalsoode taastamisel.

Seminari käigus tutvuvad osalejad soode taastamisega ka praktiliselt. Külastatakse nii taastunud jääksood Kõrsa rabas, rabakoosluse taastamisprojekte Kuresoos ja Viru rabas ning madalsoo taastamist Paraspõllul.

Eestis sätestab soode taastamise konkreetsed eesmärgid looduskaitse arengukava: aastaks 2020 tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisund 10 000 hetkari sookoosluste veerežiim ning korrastada või taastada vähemalt 1000 hektarit jääksoid.

Eestis on soode taastamist rahastatud peamiselt Euroopa regionaalarengufondist. Aastatel 2009-2013 on soode taastamiseks kasutatud ligikaudu 600 000 eurot. Selle abil on rahastatud taastamistöid Kuresoo raba kuivendusest mõjutatud kaguosas Soomaa rahvuspargis, Viru ja Hara raba kunagistel freesväljadel Lahemaa rahvuspargis ning Rannu raba jääksoos Aseri maastikukaitsealal. Lähiaastatel rahastatakse taastamistöid veel ligi 420 000 euro ulatuses Endla looduskaitseala Toodiksaare raba servaaladel ja Muraka looduskaitsealal.

Kuivendatud turbalad on Eestis põlevkivitööstuse järel teine kasvuhoonegaaside emiteerija. Seetõttu on selliste kuivendusest rikutud alade veerežiimi taastamine ülioluline mitte ainult elurikkuse säilitamiseks vaid ka kliimamuutuste puhverdamise seisukohalt. Täna on Eestis kaitse all 175 000 hektarit erinevaid soid.

Sarnased artiklid