Käesolev kevad on toonud keskkonnaametile teateid, et raierahu on metsamajandamise tõttu häiritud ja olukorda kontrollimas käinud keskkonnainspektorid on mitmetel juhtudel langetanud otsuse raietegevus peatada.  Keskkonnaminister Tõnis Mölder saatis Keskkonnaametile kirja, milles selgitab, et kevadiste häiringute määramisel ja tegevuste piiramisele tuleb läheneda juhtumipõhiselt ning lähtuda mõistlikkuse ja proportsionaalsuse printsiibist.

„Looduskaitseseaduse (LKS) regulatsiooni rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks ebaproportsionaalne. Kevadiste häiringute tuvastamisel ja tegevuste piiramisel tuleb lähtuda juhtumipõhiselt ja mõistlikkuse ning proportsionaalsuse printsiibist, et tagada seaduse ja linnudirektiivi kõikide eesmärkide täitmine,“ kirjutas minister Keskkonnaametile (KeA) saadetud kirjas.

„LKS-i ega ka ühtegi määrust pole muudetud, seega tundub KeA praktika muutus üksnes järelevalve osas, ilma metsateatiste kinnitamisel tingimuste seadmiseta ebaproportsionaalne ning ei ole andnud piisavalt aega metsandussektoril ning ka teistel sektoritel kohaneda praktika muutusega,“ lisas Mölder.

Keskkonnaminister kinnitas siiski, et KeA peab esitatud kaebusi hindama ja peatama faktiliste asjaolude (näiteks pesitsusele viitavad asjaolud) olemasolu korral tegevuse kuni tuvastatud linnuliigi pesitsusaja lõpuni, eeskätt 15. juunini, arvestades senist riigi praktikat ning metsaseaduse § 40 lõikes 10 sätestatud mõtet.

Senine praktika lähtub riigimetsas peetavast üldisest raierahust vahemikus 15.04–15.06, sõltumata metsa kaitserežiimist. Samal perioodil on vabatahtlikku raierahu pidanud ka märkimisväärne osa erametsaomanikest.

Keskkonnaministri hinnangul on praegu võimalik raierahu tagamist tõlgendada mitut moodi. „Tagamaks siiski suuremat selgust pesitsusaegse raierahuga seoses oleme ette valmistamas looduskaitseseaduse muutmist kujul, mis annab senisest konkreetsema ja eesmärgipärase aluse kevad-suvise raierahu rakendamiseks kaitstavatel aladel, mis on just linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast kõige olulisemad alad. Aga ka seni tuleb tagada ühelt poolt seaduste järgimine ning teisalt halduspraktika stabiilsus ning õigusselgus. Selleks on oluline panna edaspidi rohkem rõhku teavitustegevustele, samuti järelevalvele,“ kirjutas minister.

Mölderi sõnul on Keskkonnaametil hoovad, et hinnata raietegevuse kohta laekuvate kaebuste tõsidust ja vastavalt ka reageerida.

Keskkonnaamet oma tegevuses peab:

1.  Hindama, kas esitatud kaebus on sisuline või liiga üldine, et selle põhjal reageerida. Samuti hindama tuvastatud tegevuse iseloomu ja ulatust, väljaselgitatud asjaolusid ning kaaluma reageerimise proportsionaalsust (näiteks tundlikumad on kaitstavad alad ja looduskaitselised liigid). Kui on vaja rakendada majandustegevuse piiramist, siis tuleks seda teha pesitsuspiirkonnas, kuid mitte tervel raielangil.

2.   Kinnistul tegema paikvaatluse, kaasates sinna ka maaomaniku või tema volitatud esindaja.

3.   Peatama faktiliste asjaolude (näiteks pesitsusele viitavad asjaolud) olemasolu korral tegevuse kuni tuvastatud linnuliigi pesitsusaja lõpuni, eeskätt 15. juunini arvestades  senist riigi praktikat ning metsaseaduse § 40 lõikes 10 sätestatud mõtet.

4.    Kaaluma pesitsusega kattumise korral raie lubamise võimalust teha seda metsakaitseekspertiisi akti alusel nt kooreüraski kahjustuste vältimiseks või muud tegevust kui selle edasilükkamiseks puuduvad sobivad alternatiivid ja tegemist on LKS § 55 lg 3 p 2-5 sätestatud erandiga.

5.     Selleks, et ennetada lindude pesitsust häirivate tegevuste peatamist ning sellega kaasnevat kulu töö tegijale ja seonduvat koormust KeA-le, tegema võimaluste piires omaniku soovil ning tema või tema volitatud esindaja juuresolekul kinnistul lindude pesitsuse paikvaatluse enne tegevustega alustamist.

Taust:

Kehtiv looduskaitseseadus annab alates 2009. aastast, kui õigusesse võeti üle Euroopa Liidu linnudirektiiv 2009/147/EÜ, õiguslikud raamid selleks, et tagada kõikide looduslikult esinevate lindude kaitse (LKS § 55 lg 61). Euroopa Liidu linnudirektiivi laiemaks eesmärgiks  on kõikide looduslikult esinevate linnuliikide arvukuse hoidmine tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukuse kohandamiseks vastavalt sellele tasemele.