Globaalne konsultatsioonifirma AT Kearney avaldas hiljuti raporti, mille kohaselt pärineb 60% tarbitavast lihast aastaks 2040, kas laborist või on valmistatud taimedest.

Üha suurenev rahvaarv toob kaasa olukorra, kus lihatootmine on keskkonnale üha kurnavam. ÜRO hinnangul läheb vähemalt pool taimekasvatuse saadustest (peamiselt soja, mais, riis ja nisu) põllumajandusloomade toitmiseks. See on aga ebaefektiivne viis toidu tootmiseks. Kui see läheks otse inimestele, suudaksime ära toita vähemalt 14 miljardit inimest. Seega rahvastiku kasvades ja samal ajal maa ja vee ning teiste ressursside säästmiseks tuleb varem või hiljem üle minna jätkusuutlikumatele lahendustele.

Suurkorporatsioonid üle maailma, sh mõned lihatootjad on juba praegu ajaga kaasaskäimiseks sisenenud taimsete lihaalternatiivide turule, sest nõudlus looma- ja keskkonnasõbralike toodete vastu üha suureneb. AT Kearney toob välja viis tootegruppi, mida kasutatakse ja arendatakse n-ö traditsioonilise liha asemel:

1. Traditsioonilised vegan lihaalternatiivid (nt tofust, seitanist, seentest jms valmistatud tooted). Nende miinuseks tuuakse välja maitse, mis ei meenuta liha ning ei pruugi seega keskmisele tarbijale olla meelepärane. Samas on need tooted populaarsed näiteks veganite seas, kes teadlikult eetilistel põhjustel loomset väldivad.

2. Traditsioonilised vegetaarsed lihaalternatiivid. Nende miinuseks on loomsete toodete, nagu muna ja piim, sisaldus. Seega pikas plaanis ei ole need heaks lahenduseks.

3. Putukatest tehtud toit. Neid peetakse valgurikasteks ning nende tootmine on säästlikum kui lihatootmine. Kuid need pole siiski tarbijatele meelt mööda.

4. Uudsed vegan lihaalternatiivid. Nii maitselt kui ka tekstuurilt lihasarnased tooted, mille arendamisse on investeeritud suuri summasid ning mis on saanud populaarseks müügiartikliks kauplustes ja restoranides ka mitteveganite seas.

5. Laboriliha. Loomade rakkude baasil laboris kasvatatud liha. See pole hetkel veel laiemasse tootmisese jõudnud.

Suurimat müügiedu ning võimet lihaturgu mõjutada lubatakse viimasele kahele tootegrupile, mis ennustuste kohaselt moodustavad aastaks 2030 ühe kolmandiku turust ja aastaks 2040 juba 60% turust. Lisaks lihale on alternatiive hakatud tootma ka näiteks nahale, piimale, munale, želatiinile jt loomsetele toodetele, mis samamoodi hakkavad varem või hiljem loomsetele toodetele konkurentsi pakkuma.