ÜRO egiidi all tegutseva keskkonnaprogrammi UNEP hinnangul tuleb eriti arengumaades väga tõsiselt tegeleda keemiliste jäätmete probleemiga, kuna juba praegu lähevad keemilisest saastest põhjustatud haigused näiteks Aafrika riikide tervishoiusüsteemidele maksma kümneid miljardeid dollareid.

ÜRO egiidi all tegutsev keskkonnaprogramm UNEP tõdes oma värskes raportis, et probleemid kemikaalidest tekitatud saastega on muutunud järjest tõsisemaks, kuna tööstus on siirdumas arenenud riikidest arengumaadesse, kus kontroll keemiliste jäätmete üle on nõrk või täitsa olematu.

UNEP-i tegevjuhi Achim Steineri sõnul sõltub kogukondade elu üle maailma keemiatööstusest ja ka arengumaades kasvab kiiresti nende inimeste hulk, kelle majandustegevust mõjutavad kemikaalid nagu väetised, petrokemikaalid või plastmassid.

Streiner rõhutas samas, et kemikaalidest saadav kasu ei saa aga sündida tervise ja keskkonna arvelt. "Kemikaalide saastest tulenevad haigused võivad takistada arengueesmärkide saavutmist. Seetõttu tulebki parandada kemikaalide haldamist kõigis tootmistsükli lülides,“ toonitas ta.

Raport toob ka välja väga sünged numbrid, mille on põhjustanud keemiasaaste. Nii näiteks ulatuvad aastatel 2005-2020  Saharast lõunasse jäävates Aafrika riikides ainuüksi väikefarmides taimekaitsevahendite kasutamisest põhjustatud haiguste kulud 90 miljardi dollarini.

See summa on aga suurem, kui kogu selle piirkonna tervisesüsteemile antud arenguabi, välja arvatud HIV-viirusega seonduv.

Uuringus tõdetaksegi, et keemiliste jäätmete kontrolli alla saamine aitab vähendada arengumaade finants-ja tervishoiusüsteeme neid koormavatest tervishoiuprobleemidest. Teisalt toetab jäätmete vähendamine ka ökosüsteeme ning arendab keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid.

UNEP-i raport on esimene põhjalik keemilist saastamist käsitlev uuring ning see leiab käsitlemist ka järgmise aasta juunis aset leidval Rio +20 tippkohtumisel, kus riigid arutavad, kuidas takistada mürgiste jäätmete väljavedu riikides, arendada ohutumaid alternatiive kemikaalidele ning kuidas suurendada kemikaalide taaskasutust.

Raporti teatel on kemikaalide turul praegu 140 000 erinevalt kemikaali, kuid vaid murdosal kemikaalidel on uuritud nende mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.