Alates 15. aprillist vaikivad Eesti riigimetsades raiemasinad ning alguse saab kevadsuvine raierahu. Lindude ja loomade pesitsusaja kaitseks ellu kutsutud kahekuine periood tähistab ka metsauuendamise algust – tänavu pannakse riigimetsa kasvama 13 miljonit puud, teatas RMK.

Raierahuga samal ajal saab hoo sisse igakevadine metsauuendamise hooaeg. Sellel ajal hooldatakse noorendikke, istutatakse puid ja külvatakse metsa, puhastatakse teeservasid ja tehakse hooldustöid elektriliinide kaitsetsoonides.

Tänavu pannakse riigimetsas kasvama 13 miljonit puud, mis on aegade suurim kogus ning võrreldes mullusega 3 miljonit taime rohkem. Pea poole tänavu istutavatest puudest moodustavad kuused (6,1 miljonit taime). Männitaimede hulk suureneb mulluselt 3,6 miljonilt 5,7-le, istutamisele minevate kaskede arv jääb samale tasemele (0,6 miljonit taime). Lisaks pannakse riigimetsa kasvama 10 000 tamme ja veidike ka sangleppasid.

Kevadtööde aegu suureneb ka riigimetsa tööjõu vajadus. Sarnaselt eelmistele aastatele palkab RMK taimlatesse juurde ca 200 hooajatöölist, kelle ülesandeks saab taimede pakkimine, koolitamine ja rohimine. Metsauuendustöödele palgatakse tänavu ajutiselt juurde 1100 inimest.

„Riigimetsa säästlik ja kestlik uuendusraiete maht järgneval kümnendil on 8400-8600 hektarit aastas,“ ütles RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Tagamaks raielankide taasmetsastamise, on metsauuendustööde proportsioonid järgmised: 70% raielankidest uuendame männi külvi ja istutusega, kuuse- ja kasetaimede istutusega; 20%-l lankidest teeme maapinna ettevalmistamist loodusliku kase ja haava kasvamise soodustamiseks ja 10% lankidest jätame väga märgades kasvukohtades looduslikule uuenemisele,“ lisas Timberg selgituseks.