Valitsus otsustas täna, et avaliku sektori asutused peavad sõidukeid ostes ja liisides arvestama ka nende keskkonna- ja energiamõjuga. Muu hulgas tuleb arvesse võtta kütusekulu ja CO2 heitkoguseid.

“Väga lihtsustatult öeldes: odav, aga meeletult bensiini neelav ja tossutav auto läheb riigile lõpuks kallimaks, kui pisut rohkem maksev, aga säästlik masin,” selgitas määruse mõtet keskkonnaminister Keit Pentus.

Autosid, busse ja raskeveokeid puudutavad nõuded lähtuvad just sellest loogikast ning aitavad säästa nii energiat kui ka loodust. Ühtlasi annab riik tootjatele signaali, et keskkonnasõbralike sõidukite arendamine ja müümine on viljakas tegevussuund. See omakorda annab lootust, et mõne aja pärast same ringi liikuda juba oluliselt säästlikumate autodega kui täna.

“Transpordisektor tekitab täna suure osa kõigist õhkupaisatavatest kasvuhoonegaasidest. On loomulik, et riigisektor ei vaata siin lihtsalt pealt, vaid võtab võimalusel ise säästlikumad ja vähem saastavad autod kasutusse. Ma arvan, et riigil on väga keeruline nõuda teistelt rohelist ja kokkuhoidlikku käitumist, kui me ise ses osas suunda ei näita. Meil juba kehtivad nõuded avaliku sektori hoonetele, mis tuleb ehitada võimalikult energiasäästlikuks. Täna tehtud otsus on veel üks samm samas suunas,” ütles Keit Pentus.

Keskkonna- ja energiamõju arvesse võtmiseks pakub määrus välja kolm võimalust: nõuded võib lisada hanke tehnilistesse tingimustesse, hanke hindamikriteeriumite hulka või arvestada mõjud ümber rahasse. Millist varianti kasutada, otsustab iga organisatsioon ise. Ka tegurite piirmäärad paneb paika hankija.

Määrus puudutab kõiki riigihangete läbiviijaid ning jõustub üldises korras.