Hiljuti Saaremaal Riksu ojas avastatud võõrliigi - signaalvähi - ühele isendile tõi korduvpüük lisa. Kuna signaalvähk on vähikatku kandja ning püükidest puudusid jõevähid, siis võib oletada nende hukkumist vähikatku.

19. augusti hommikul Riksu ojast välja võetud püünistest saadi 24 erinevas vanuses nii emaseid kui isaseid signaalvähke. See viitab selgelt võimalikule vähkide sigimisele Riksu ojas ja seal juba kosuvale populatsioonile.

Seoses tekkinud vähikatku ohuga Saaremaal kutsub Keskkonnaamet üles loobuma Riksu ojas ja järves ka igasuguset kalapüügist, sest kalapüügivahenditega võib vähikatku tekitaja jõuda haiguskoldest välja teistele veekogudele.

Keskkonnaameti vee-eulstiku spetsialist Jaanus Tuusti ütles, et kuna signaalvähk kannab vähikatku, siis on kellegi poolt mõtlematult vettelastud signaalvähk seadnud suurde ohtu kogu Saaremaa vähivaru.

„Hetkel jätkavad Maaülikooli teadlased Keskkonnaameti tellimusel uuringuid ja signaalvähi täiskasvanud isendite väljapüüki. Täpsustatakse signaalvähi levikut nii Riksu ojas, järves kui ka lähimates teistes veekogudes,“ ütles Tuusti.

Signaalvähk leiti Eestis vähiuuringute käigus ka 2008. aastal - Mustjõest Harjumaalt. Rohkem signaalvähi leide Eestis teada ei ole.
Signaalvähk pärineb Põhja -Ameerikast ja seda liiki asustati paljudesse Euroopa riikidesse. Näiteks 60-ndatel aastatel Rootsi, hiljem Soome ja praegu leidub teda vähesel määral ka meie lähinaabrite Leedu ja Läti veekogudes.

Saaremaa vähiveekogud oma vähirikkusega on olnud ainulaadsed kogu Euroopas, sest siin puudusid pikka aega mitmed vähihaigused, kaasa arvatud vähikatk. Esimene katku suremine registreeriti 2007. aastal Põduste jões. Hilisemaid teateid suremiste kohta pole olnud. Eesti mandriosas on aga vähikatkupuhanguid olnud korduvalt.