Seni kaevati setted põhjast üles ning kuhjati maale või uputati kaugemal avamerre, kuid uue protsessi abil lisatakse üles kaevatud settele sideainet ning vormitakse sellest betoonplokkide-laadsed tugevad ja pikaealised ehituskivid, millest saab uusi sadamakonstruktsioone rajada, kirjutab Inhabitat.

Kõikjal maailma sadamates on tuhandetelt laevadelt ja praamidelt aastakümnete kaupa erinevaid kemikaale vette lekkinud ja pudenenud ja need on enamasti põhja settinud. Sageli tuleb enne sadama süvendus- ja ehitustööde alustamist reostunud setted põhjast välja kraapida, kuna vastasel korral võib ehitusprotsess reostunud sette vette laiali paisata.

Kui setted keerutatakse põhjast üles ilma et neid kuhugi ladestataks, võivad neisse kogunenud saasteained veega seguneda ning ulatuslikke keskkonnaprobleeme põhjustada. Setete keskkonnasõbralikum teisaldamine on sadamate hooldajatele ja ehitajatele juba ammu probleeme valmistanud, kuna varem pidid nad reostunud pinnase ladustamiseks sobiliku koha leidma, sageli oli see sadamast eemal.

Uus protsess võtab aga varem toksiliste jäätmetena ladestatud materjaid kasutusele „sadama tuleviku ehitusplokkidena“. Projektis osaleva Rootsi Geotehnilise Instituudi uurimisdirektor Göran Holmi sõnul vähendab uudne lahendus vajadust  loodusressursside järele. Samuti vähendatakse oluliselt transpordikilomeetreid ja terviseriske, kuna põhjast ammutatud setteid saab töödelda kohapeal ja samas ka ehituseks kasutada. Uurijad testisid uute ehitusplokkide terviklikkust ja vastupidavust ning leidsid, et materjal on tugev ja peab vastu pikaajalisele survele.

Uus lähenemine lahendab korraga kaks probleemi – keskkonnaohtlik muda eemaldatakse merepõhjast ning muudetakse toksilisse hunnikusse kuhjamise asemel kasulikuks ehitusmaterjaliks.

Rootsi ehitusettevõtete ja teadusasutuste koostööprojekti algatamisel lõi kaasa Euroopa riiklike arendustöö finantseerimisasutusi ühendav koostöövõrgustik EUREKA ning sobiva segulahenduse töötas välja Rootsi terasetootja Svenskt Stål AB tütarfirma Merox.