Selle loo rääkis mulle üks minu kunagine venelannast töökaaslane. Nagu paljud raudteelased, elasid nemad ka perega ühikas ja mahtusid sõbralikult ära neljakesi ühte väikesesse tuppa. Teismelised tütred aga pidasid veel koduloomadeks kahte rotti.

Sel ajal oligi suur rotivaimustus ja paljudel olid kodus rotid. Need loomad olid imeliselt targad ja hoidsid oma peremehi väga. Suuri pahandusi seal peres nende närilistega polnud. Puhtust hoidsid ja kuhugi rändama ka ei läinud ega midagi katki ei närinud. Küll nad juba teadsid, kus kohast süüa ja kus on hea on olla.

Kord pärast öövahetust olid aga ootamatult külalised tulnud. Söödi ja joodi head ja paremat. Rotid istusid viisakalt oma puuris ja kõik oli korras. Tütred läksid pärast külaskäiku külalisi rongi peale saatma. Vanemad jäid koju. Ikkagi öine vahetus ju seljataga. Vaja oli lõpuks ka puhata.

Suurest väsimusest jäi laud koristamata. Kõik, mis külmikut nõudis, pandi ilusasti külma, aga pesemata nõud jäid kraanikaussi ja ega toidujääke ka kraamima ei hakatud. Tähtis oli ruttu magama saada. Et rotid olid vahepeal puurist välja lastud, ei tulnud enam meeldegi. Aga ega sellest ka midagi hullu polnud. Seal peres ei olnud esimene kord närilistel vabalt ringi joosta. Läbi une tunti nii mitmeid-setmeid kordi, kuidas loomad üle nende sibasid. Ka see oli tuttav tunne ja sellega oldi harjunud. Rottidel ju roti asjad ajada.

Nii tehti oma uinak ära ja elu läks jälle edasi. Aga huvitav hakkas siis, kui ühel päeval otsustati kodus teha suurpuhastust. Kui elatakse nii mitmekesi väikesel pinnal koos, läheb see ka kiiremini sassi. Perenaist ootas ees suur üllatus, kui ta diivanikasti puhastama asus. Närilised oli oma tagavara sinna kasti tassinud. Kanakondid olid ilusasti pikkuse järjekorras ritta ladustatud ja kuivanud leiba oli seal tallele pandud umbes pätsi jagu küll.

Ju siis kasutasid loomad juhust, kui pere pärast külalisi koristada ei viitsinud ja tassiti hoolega konte üle magajate diivani alla. Nii olid mustad päevad rottidel kindlustatud. Ladu pungil head kraami täis. Targad loomad ikkagi need rotid. Oskavad ka kehvade aegade peale mõtelda.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta