Tartu südalinna kultuurikeskuse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitis OÜ Kolm Pluss Üks võistlustööga „Paabel“, mille autoriteks on Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Karl Erik Miller, Jana Pärn, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur. Võitja pälvis 60 000 euro suuruse preemia.
- Transport ja linnaplaneerimine
- 16. juuli 2023
- https://pixabay.com/photos/daisies-heart-flowers-white-flowers-712892/
Žürii hinnangul eristub „Paabel“ teistest töödest selgelt oma terviklikult läbi mõeldud arhitektuurilahendusega. Töö suudab kõige paremini tabada võistluse eesmärke ning lahendada need elegantse arhitektuurikeele ja professionaalse tehnilise teostusega. Žürii arvates sobitub hoone väga hästi linnaruumi, siseruumi lahendus on efektne ja maitsekas ning väliruum on põhjalikult ja tasakaalustatult läbi töötatud, täites kõiki olulisi eesmärke nii elurikkuse kui ka linnaruumi praktilise kasutuse seisukohast.
Arhitektuurivõistluse žürii esimehe Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul oli žürii otsus võitja osas üksmeelne. „Võidutöö on kõigis aspektides selle võistluse tugevaim töö: nii arhitektuuriliselt, funktsionaalsuse poolest kui ka põhjalikult läbi töötatud väliruumi lahenduse poolest. Selle töö alusel võime juba päris hästi ette kujutada, milliseks elavaks kultuurisüdameks kujuneb Tartu kesklinn,“ lisas linnapea.
Žürii liige arhitekt Veronika Valk-Siska sõnas, et võidutöö ruumilahendus on sündinud selgelt soovist luua südalinna paik, mis on mõeldud kultuuris olemiseks, selle kogemiseks, sellest mõtlemiseks ja selle üle arutlemiseks. „Hoone arhitektuur pakub laia ampluaa eriilmelisi ruumikogemusi, mis on tundlikud ja mõtestatud. Eesti kultuuri hoidmise ja arengu eelduseks on elanike teadlikkus toimuvast, erinevate kultuurivaldkondade kokkupuute kogemise ning mõistmise oskus ja huvi. Võidutöö kätkebki sedasorti arhitektuuri, mis toetab tartlaste head kultuurteadlikkust ja kultuurilähedust.“
Teise koha ja 40 000 euro suuruse preemia pälvis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ideekavand „Tarte Tatin“, mille autorid on Ott Kadarik, Kerttu Kõll, Kaarel Künnap, Aleksei Petrov, Mats Põllumaa, Mihkel Raev, Indrek Rünkla, Jaanika Sau, Marleen Stokkeby, Aleksandr Špakov, Mihkel Tüür, Maarja Tüür ja Eik Hermann.
Kolmanda koha ja 20 000 euro suuruse preemia sai arhitektuuribüroo Atelier Lorentzen Langkilde Aps ideekavand „Roheline kultuurikeskus“, mille autorid on Kristian Langkilde ja Kasper Lorentzen.
Ergutuspreemiad 10 000 eurot määrati ideekavanditele „Aed“ (autor: Arkkitehtitoimisto ALA Oy), „Puidust siluett“ (autor: Unism ja Narrative Architects) ja „The Line and the Dot“ (autor: Syrusas, MB IMPLMNT architects).
Žürii otsustas ära märkida ka ideekavandid „Maastikuga seotud mälestused“ ja „Väike mets“, mida ei tasustata rahalise preemiaga, kuid mille arhitektuurne kontseptsioon väärib eraldi esile tõstmist.
Kõikide tööde ja žürii protokolliga saab tutvuda südalinna kultuurikeskuse kodulehel. Kuue parima tööga saab tänasest tutvuda ka Autovabaduse puiesteel avatud näitusel.
Žürii koosseis: Tartu linnapea Urmas Klaas (žürii esimees), Tartu linnaraamatukogu direktor Kristina Pai, Tartu kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann, Tartu linnavalitsuse ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärv, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, arhitekt Enrique Sobejano (Nieto Sobejano Arquitectos, Hispaania), arhitekt Veronika Valk-Siska (Eesti Arhitektide Liit), arhitekt Tõnu Laigu (QP Arhitektid, Eesti) ja maastikuarhitekt Martin Allik (MARELD landskapsarkitekter, Eesti/Rootsi).
Südalinna kultuurikeskuse rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele esitati kokku 105 pakkumust 107 tööga. 28 võistlustööd oli Eestist ja 79 välisriikidest. Töid esitati 26 riigist. Žüriile hindamiseks läks 102 võistlustööd.
Tartu Linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös korraldatud avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Tartu südalinna kultuurikeskuse hoone ja väliruumi rajamiseks parim arhitektuurilahendus. Osalejate ülesanne oli esitada ideekavand kultuurikeskusest, kus on ruumid Tartu linnaraamatukogule, Tartu kunstimuuseumile, sündmuskeskusele ja teistele kultuurikeskust toetavatele funktsioonidele ning selle ümber elurikas ja mitmekesine pargimaastik ja inimmõõtmeline avalik ruum. Hoone peab sobituma etteantud asukohta ja miljöösse ning looma terviku Emajõe-äärse linnaruumiga.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
