Üle-eestiline liikumispäev "Sinu sammud loevad" avas eile südamenädala, mis kutsub südmehaigustesse haigestumist liikumise abil ennetama.

Südamenädala tähistamisega on liitunud kõik maakonnad – erinevates linnades, vallakeskustes ja külades korraldatakse nädala jooksul orienteerumisvõistlusi, matku, treeningute tutvustusi ning loenguid, kirjutab terviseinfo.ee.

Südamenädala korraldajate sõnul on südamehaiguste peamised riskitegurid alkoholi liigtarvitamine, vähene puu- ja köögiviljade tarbimine ning ülekaal. Eemisel aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et kolmandik täiskasvanutest harrastab vabal ajal tervisesporti vaid mõned korrad aastas või üldse mitte.

Neid, kes harrastavad tervisesporti rohkem kui kord nädalas, on kokku 36% ning see arv näitab kasvu just meeste seas. Suurim tõus on toimunud 45-54-aastaste meeste hulgas, kus tervisespordi harrastajate osa on kasvanud kahe aastaga 20 protsendilt 29 protsendini. 

Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb "halva" ja suureneb "hea" kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite, antidepressantide) tarvitamise vajadust.

Eestis on suurimaks eluaastate kao põhjustajaks just südame-veresoonkonnahaigused, mida registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu. Need on ka peamiseks surmapõhjuseks - 2009. aastal oli üle poole surmasid ehk 8796 juhtumit tingitud vereringeelundite haigustest.

Südamenädalat tähistatakse Eestis juba 1993. aastast. See on osa südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikust strateegiast, mis näeb ette, et aastaks 2020 peaks alla 65-aastaste meeste ja naiste suremus nendesse haigustesse olema vähenenud vastavalt 40% ja 30% võrra.

Kõik südamenädala üritused on tasuta.