Sõidukijuhid ei tohiks alahinnata enda silmanägemist halbades ilmastikutingimustes. Kui päevavalguses ja kuival teel sõidukit juhtides on nägemisega kõik hästi, siis kehvad ilmastiku- ja teeolud koormavad silmi rohkem. See paneb sõidukijuhi teravalt nägemiseks silmi kissitama või liigselt pingutama, kuna vähenenud on kontrastitundlikkus või nägemise vaateväli, mis mõjutab juhi reaktsiooni ja taju.

Sõidukoolitusettevõtte OÜ Autosõit juhatuse liige Indrek Madar nentis, et pimeda aja ja raskete ilmastikutingimuste saabudes peaksid erilist tähelepanu enda nägemiskvaliteedile pöörama sõidukijuhid. Nägemisvõime on ajas muutuv ning selle vähenemine hakkab esmalt tunda andma just hämaras ja pimedas sõitmisel, kus nähvatus on niigi kehv.

“Pimedas, vihmas või lörtsis sõitmine nõuab silmadelt head kontrastitundlikkust ja nägemisteravust – hämar, vihmamärg tee on sageli just silmade jaoks kõige koormavam ning see tingib mõnikord ka päevavalguses hea nägemisega sõidukijuhtidel vajaduse nägemise korrigeerimiseks antud tingimustes,” lausus Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari. Lisaks tuleks kõigil sõidukijuhtidel ise hinnata ning aeg-ajalt optometristi juures kontrollida, kas nägemine vastab nõuetele, sest halb nägemine mõjutab Väljari sõnul reaktsioonikiirust ning võib kaasa tuua liiklusohtlikke olukordi.

Kui aga nägemine on korras ja probleemiks on hoopis halvad ilmastikutingimused, siis mida saab iga sõidukijuht teha selleks, et nägemisteravus oleks ka rasketes ilmaoludes piisavalt hea?

Udune, vihmane ja hämar

Väljari sõnul on udustes ja hämarates tingimustes oluline esile tuua kontraste. “Kontraste aitavad esile tuua soojade toonidega prillid – näiteks kasutavad paljud sõidukijuhid neis tingimustes kollaste klaasidega prille, mis aitavad kontraste esile tuua ja muudavad objektide eristamise paremaks,” ütles Väljari, nentides, et sarnaseid prille kasutavad sageli ka jahimehed metsas loomade eristamiseks.

Udu, vihma või lumesaju korral on otstarbekas kasutada ka udutulesid. Madar rõhutas, et udutulesid tuleb kasutada siiski vastavalt vajadusele, tavaoludes häirivad need vastutulevaid või taga sõitvaid autojuhte ning lisas, et udutulest on kasu siis, kui sõiduki kiirus ei ületa 60 km/h, vastasel juhul sõidetakse udutulede valgusvihust ette. „Sellistes tingimustes tagab ohutuse just kiiruse vähendamine,“ kinnitas sõidukoolituste läbiviija Madar, nentides, et vastavalt ilmastiku- ja teeoludele tuleb lisaks sõidukiiruse valikule kindlasti suurendada ka pikivahet.

Pimestav päike

Sügisene muutlik ilm, kus päikest ja vihma võib päeva jooksul mitu korda esineda ja vahest isegi korraga, on pimestava efektiga. Vihmast tingitud peegeldav pinnas ja sinna peale paistev päike loovad ereda vaatevälja, mis tekitab nägemisele ebamugavust.

„Siin kehtib kuldreegel – ära sõida enda nägemisulatusest ette, ehk kui ikka ei näe, siis tuleb sõidukiirust vähendada,“ toonitas Madar.

Lisaks sõidukiiruse vähendamisele soovitab Väljari kasutada ka polariseeritud päikeseprille, mis vähendavad horisontaalset peegeldust. „Samas pilves ja vihmase ilmaga ei tasu päikeseprille kanda, kuna see halvendab niigi hämardunud valguses nägemist. Kui aga päike ilmub peale vihma koheselt välja ja olete autoroolis, siis on mugavaks alternatiiviks polariseeritud päikeseprillid, mis neutraliseerivad märjalt asfaldilt tekkinud pimestavad peegeldused ja võimaldavad teed kaugemale ette näha,” nentis optometrist. Samuti on prillikandjatele olemas polariseeritud päikeseprillid, mida saab enda optiliste prillide peale tõsta, lisaks ka eraldi polariseeritud klaasidega optilised päikeseprillid, mis neutraliseerivad kõik horisontaalselt häirivad pinnapeegeldused.          

Öine sõitmine

Öösel sõites on abiks optilised sinist valgust blokeeriva ja peegeldusvastase kattega prillid, kuna see teeb näiteks vastutuleva auto LED-lampidega esitulede valguse pehmemaks ja ei pimesta silmi nii palju. „Sinist valgust blokeeriva kattega prillid on ka neil, kes töötavad palju arvutiga, et elimineerida arvutiekraanilt kumavat sinist valgust. Prilliklaasidel saab sinist valgust tõkestava katte ära tunda klaasilt tagasi kumava sinaka või lillaka jääkpeegelduse järgi ning läbi klaaside vaadates tundub kõik veidi kollakama varjundiga,“ rääkis Väljari.

Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et auto salongis ei oleks liiga eredaid valgusallikaid, sh ekraane ja ka autoarmatuuri valgust võiks maha keerata, mis tagaks selle, et silmadele ei antaks infot, et valgust on palju. Väljari sõnul reageerib silmapupill tugevale valgusele ja tõmbub kokku, mistõttu näeme nõrgemas valgustsoonis kehvemini.

Lisaks paneb Madar südamele, et sarnaselt nagu puhastame mustaks saanud esiklaasi kojameestega, peaks puhastama esiklaasi ka seestpoolt. „On hämmastav kui paljud inimesed ei puhasta sõiduki esiklaasi piisavalt ei seest ega ka väljast ja imestavad, et nende nähtavus on pimedas halvenenud.“