Kuigi II samba pensionifondide osakuomanikel on tänavu 1. augustist võimalik olemasolevad fondiosakud uute vastu vahetada kolm korda aastas ning uusi igakuiseid sissemakseid saab mõnda teise fondi ümber suunata lausa igal ajal, ei tähenda see kohustust sagedaseks pensionivarade ümberpaigutamiseks.

Nimelt ei pruugi sage liikumine ühest fondist teise olla mõistlik, sest sellega võivad kaasneda teenustasud. Samuti võib olla, et su praeguse fondi investeerimisstrateegia ei ole lühikese kogumisperioodi tõttu end lihtsalt tõestada jõudnud. Seega peaks vahetamise-mittevahetamise otsusele eelnema analüüs ning arusaamine, et kõik kohustuslikud pensionifondid on avatud investeerimisriskile. See tähendab, et osaku väärtus sõltub pensionifondi investeeringute väärtusest ning järelikult võib osaku hind nii tõusta kui ka langeda. Ka minevikus head tootlust näidanud fondide puhul ei saa automaatselt eeldada, et samasugust head tootlust õnnestub teenida ka tulevikus.

Niisiis tuleb enne vahetamise-mittevahetamise otsuse tegemist võrrelda erinevate fondivalitsejate pakutavate fondide investeerimispoliitikat, tasusid, tootlust ning tutvuda fondijuhtide senise kogemusega pensionifondi raha investeerimisel. Samuti tuleks läbi mõelda, milline on sinu riskitaluvus ning kui palju aastaid on veel pensioniraha kogumiseks jäänud, sest sellestki sõltub, millise fondi kasuks otsustada.

Kokkuvõttes ei tohiks fondi vahetamise otsus sündida kergekäeliselt. Kui oled fondi tingimuste, aruannete ja tootluse võrdlemise järel veendunud, et mõnes teises fondis oleks sinu pensioniraha paremates kätes ning oled teadlik ka võimalikest teenustasudest, oled otsuse langetanud kaalutletult. Praegu saab valida 23 pensionifondi vahel, mida pakuvad kuus fondivalitsejat: Danske Capital ehk Sampo, Ergo Funds, LHV Varahaldus, Nordea Pensions Estonia, SEB Varahaldus ja Swedbank Investeerimisfondid. Fondide nimekirjaga saad tutvuda Pensionikeskuse veebikeskkonnas.

Fondide võrdlemiseks saab kasutada võrdlustabelit,  mis annab ülevaate kõigi 23 kohustusliku pensionifondi kohta – kes on fondivalitseja, kui suured on fondi tagasivõtmistasu ning valitsemistasu, milline on fondi investeerimispoliitika ja senine tootlus.

Oma pensionikonto seisu saad vaadata internetipangast või Pensionikeskuse lehelt rubriigist Minu konto.

Mille alusel pensionifondi valida?

  • Investeerimispoliitika ja riskitaluvus. Fondidel on erinev investeerimispoliitika. Näiteks konservatiivsetel fondidel pole lubatud võtta aktsiariski ja seetõttu investeerivad nad peamiselt võlakirjadesse ja võlakirjafondidesse. Ka nende fondide puhul, mis aktsiatesse investeerida võivad, on aktsiate osakaal erinev – mõned võtavad suuremat aktsiariski, mõned väiksemat. Fondid, mis investeerivad rohkem aktsiatesse ja vähem võlakirjadesse, on üldjuhul riskantsemad kui need, mis investeerivad suuremas osas või ainult võlakirjadesse. Riskantsematel fondidel on suurem võimalus saavutada suuremat tootlust, kuid ka risk investeeringuga kaotada on kõrgem. Riskantsemad fondid ei sobi kindlasti lühiajaliseks investeerimiseks, sest nende tootlus võib lühikese aja jooksul oluliselt kõikuda. Seega analüüsi, milline on su riskitaluvus ning kui kaua on sul aega pensioniraha kogumiseks. 

  • Tootlus. Kuigi ajalooline tootlus on mitmetel fondidel müügiargumendiks, ära otsusta ainult tootluse põhjal. Hea ajalooline tootlus ei ole garantiiks, et ka tulevikus sel fondil sama hästi läheb. Fondide erinevate perioodide tootlusega saad tutvuda Pensionikeskuse kodulehel. Tutvu ka fondi viimase poolaasta aruandega. Sealt saad ülevaate, kas fondi investeeringud on sinu jaoks sobivad ning kooskõlas sinu riskitaluvusega. Pensionifondide poolaasta aruanded leiad fondivalitsejate kodulehekülgedelt.

  • Tasud. Kõik fondivalitsejad võtavad valitsemistasu ehk tasu pensionifondi valitsemise eest. Pensionifondi vahetamisega võivad kaasneda kulud. Näiteks oma pensionifondi osakute vahetamisel ehk juba kogutud raha ületoomisel vanast fondist uude fondi võetakse sinult üldjuhul vanast fondist väljumistasu 1%. Selle võrra väheneb summa, mille eest sa saad uue pensionifondi osakuid. Tagasivõtmistasu ei ole lubatud võtta siis, kui sa oled riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi juba vanaduspensionieas või kui sul sellesse ikka jõudmiseni on jäänud viis aastat või vähem. Kui vahetad oma praeguse fondi osakud sama fondivalitseja pakutava mõne teise fondi vastu, siis mõned fondivalitsejad sellisel juhul tasu ei võta (küsi selle kohta fondivalitsejalt täpselt järele). 

  • Fondivalitseja. Uuri, milline on fondivalitseja kogemus varade paigutamisel ning kes on fondivalitseja omanikud? Kes on fondijuht ning millised on tema kogemus ja haridus?

Pensionifondi vahetamiseks on kaks võimalust:

  • Olemasoleva pensionifondi vahetamine teise pensionifondi vastu. Sel juhul toimub kas kõikide või osade (vastavalt sinu soovile) kogutud kohustusliku pensionifondi osakute vahetamine uue kohustusliku pensionifondi osakute vastu. II samba pensionifondi osakuid saab mõne teise pensionifondi osakute vastu vahetada kolm korda aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. Osakute vahetamiseks 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval tuleb registripidajale avaldus esitada hiljemalt 30. novembril. Selleks, et vahetada pensionifonde 1. maile järgneval esimesel tööpäeval või 1. septembril, tuleb avaldus esitada vastavalt hiljemalt 31. märtsil või 31. juulil.

  • Sissemaksete suunamine uude pensionifondi. See tähendab, et sinu uued maksed hakkavad laekuma uude pensionifondi ja selleks ajaks kogunenud pensionifondi osakud jäävad olemasolevasse kohustusliku pensionifondi. Uute maksete uude fondi suunamise avalduse võid teha igal ajal, ümbersuunamine jõustub avalduse vastu võtmisest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.

Sarnased artiklid