Üks sarvepeitus oli minu väike mäng. Tegin lastelaagrit Palmses pealinna lastele ja siis peas sarvemängu idee küpseski.

Kodukapi pealt võtsin ühe mitmest sarvest endaga kaasa ja näitasin lastekarjale.

Paarkümmend avatud suud ja silmapaari nägid õhtul sarve ära ja said teada, et homme hommikul tuleb see üles otsida ümbritsevast mõisapargist.

Nii läkski ja sarve panin õhtuvidevikus Kuradikivide taha peitu. Hommik leidis lapsed otsimas ja peidus sarv lõpuks leitigi ühe tüdruku poolt.

Sarvepeitus ise on hea mäng. Soovitan igaühele, kes leidjalapse õnnelikku nägu näha soovivad.

Palmse, juuli 2000.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!