Kohtusin hiljuti Tallinna vanalinna ühes ajaloohõngulises kohvikus hea tuttavaga. Mitmekuulise suhtlemispausi järel oli taaskord kosutav arutada kõikvõimalikke maailma asju. Kaks lõbusas tujus naist nagu me tol korral olime, panime me kokku isegi naistepärase edukuse skaala. 

Me mõlemad olime kuskilt lugenud, aga loetud info algallikat enam ei mäletanud, et nooremapoolsete linnainimeste edutunde määrab nende piimakohvifaktor ehk naudingutele kuluv summa. Peenemad majandusnäitajad ja poliitilise olukorra analüüs oleksid olnud selle vestluse jaoks tüütud ja keerulised.

Kas pole mitte kosutav hommikuti enne tööleminekut või lõunapausi ajal juua ära üks kuum, lõhnav, maitsev ja neelusid tekitava piimavahuga latte või kakao. Ja need kaks kuni kolm eurot, mida korraliku piimakohvi või kakao eest küsitakse, ei tapa ühtegi normaalselt teenivat töötajat.

„Kaks eurot ei ole tänapäeval kellegi raha,“ kinnitab mu vestluskaaslane. Ühe päeva kohta ei olegi kaks eurot üüratu väljaminek.

Tegelikult ei ole vahet, kas me kulutame selle kaks kuni kolm eurot igapäevaselt kohvi, šokolaadi, siidri, suitsu või mõne muu mööduva väikese lõbu peale, teeb see väike nauding aastas kokku korraliku summa. Väike lõbu ei olegi enam nii väike, kui avastada, et see on keskpärase kontoritöötaja kuupalga suurune või suuremgi veel. 700-1100 eurot aastas polegi väike nauding, vaid päris kulukas harjumus.

Arvutuskäiguga lõpule jõudes kiikasime tuttavaga mõlemad muiates oma kaheeuroste jookide poole ja tõdesime, et meil mõlemal on olnud elus perioode, kui igapäevane naudingukulu on olnud veelgi suurem. Kui lisada naudingukulude arvestusse ka igapäevased jogurtid ja jäätised pere noorematele ning lisapreemiad õhtuste poekülastuste ajal, siis võib summa ulatuda juba kümnetesse eurodesse päevas. 

Tõdesime, et meil mõlemal on olnud olukordi, kus kuu lõpus on rahaga kitsas käes. Naudinguteks jätkus, aga korralikuks toiduks mitte. Tegelikult oleks võinud säästa.

Mida siis teha? Loobuda premeerimisest? Kas elus ei tohigi naudinguid olla? Tohib ikka, aga muutke nauding kestvamaks või premeerimised veidi harvemaks, kui tundub, et raha kulub liiga palju.

Koguge näiteks need igakuised naudingule kuluvad eurod kokku ja minge aasta lõpus koos perega puhkama. Head perepuhkust mäletate te igal juhul kallist piimakohvist kauem.

Või õppige ise imelist kohvi tegema. Isegi juhul, kui ostate kallist kohvisorti, on kodus tehes kohv soodsam. Võtke kohv väikese termosega hommikul kaasa ja jooge seda tee peal. Nii ei pea te hommikust kohvijoomise harjumust hülgama. 

Kui väike nauding ei ole igapäevane, hindame me seda palju kõrgemalt. Nauding kaotab oma väärtust, kui me harjume sellega liigselt. Siis muutub see lihtsalt harjumuseks. 

Ärge võtke muutunud elustiili kui karistust, vaid rõõmustage, et säästate ühe palga jagu raha aastas. Te valite ja ootate oma naudinguid rohkem. 

Tuttavaga kohviku uksel hüvasti jättes, leppisime kokku, et järgmine kord lähme hoopis mere äärde jalutama – vahetame piimakohvifaktori merevahufaktori vastu välja.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta