Töötants ühe vana maja hoovil on alati lõputu. Sellest võiks rääkida minu asemel igaüks, kes on maal elanud.

Nii tantsisin ja tatsasin minagi vana maja silmarõõmuks, sest rohkem silmi mind vaatamas ei olnudki kui vaid maja omad. Töörõõm läks mul suuremaks, kui kurepaar posti otsa pesale saabus. Kurgede pesaehituse ja armastuse tants oli see, mis mullegi uut hoogu andis ja sealt see väike lugu sündiski.

Konnakotkas, kes ikka üle vahel lendas, tuli nüüdki. Kurepaari armuhetked katkesid ja ärevil kurepaar rahunes alles pool tundi pärast seda kui kotkas ammu silmapiirilt oli kadunud. Väike õpetlik seik mulle, kes seni ikka vaid õnnelikku kurepaari näinud ja hoomanud oli.

Et konnakotkas kurgedega hästi läbi ei saa, seda teavad ehk vähesed. Harva juhtub kui nende teed ristuvad ja siis võibki üks omamoodi lugu sündida.

Kauksi, mai 1996.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!