11. juunist 22. juunini reisisid Bioneeri toimetajad Katrin ja Janek Jõgisaar ratastega mööda Pärnu-, Lääne- ja Saaremaad. Matka esimesel päeval kohtuti Audru vallavanema Siim Suursillaga, kelle maadele Saulepa külapoe lähedal oli hiljuti püsti pandud Konesko väiketuulik.

Kui Siim Suursild Kredexile tuuliku ehitamiseks taotlust esitas, tundus esialgu kõik lihtne: oli vaja täita vaid tüüpnõudeid. Kuna planeeritud mast oli üle viie meetri kõrge, siis oli vaja taotleda ehitusluba. Tuulik ise maksis 42 900 eurot koos käibemaksuga ning umbes 1 500 eurot tasus mees geodeetilise alusplaani, Eesti Energiaga liitumise ja projekteerimise eest.

„Olen elus palju projekte kirjutanud, kuid esimest korda taheti näha, et mul on omaosaluse raha olemas, kas siis reaalselt arve peal või laenugarantiiga,“ kirjeldas vallavanem oma üllatust seoses projektiga. „Kui programm tuli välja, anti vaid kaks nädalat aega ettevalmistusteks. Taotluste hulk märgiti täis loetud tundidega. Mina võtsin laenu kümneks aastaks, et oleks arve peal näidata omaosaluse raha. Toetust sain 25 000 eurot, omaosalust olen maksnud 17 000-18 000 eurot,“ lisas Suursild.

AS Konesko väiketuulik Saulepas, paigaldatud 2013. aastal

 

  • Tüüp: TUGE 10
  • Lahendus: On-Grid
  • Rootori diameeter: 7,2m
  • Generaatori tüüp: püsimagnet-sünkroon, reduktorita
  • Nimipöörlemiskiirus: 140p/min
  • Projekteeritud eluiga: 20 aastat

Laenamisel tegi vallavanem arvestuse nii, et võttis aluseks praeguse elektri hinna ja eelduse, et tuulik toodab keskmiselt 1000 kWh kuus. Eesmärgiks oli tulla tuuleenergia tootmisel ots-otsaga kokku. Siiamaani on tuulik kahjuks petnud mu lootusi,“ kõlas vallavanema vastus küsimusele, kuidas tal tuulikuomanikuna läheb. „Võimalik, et annan kogu teemast esialgu ebaõiglase pildi. 2013. aasta esimene pool on olnud tuulevaikne. Veebruar, märts, aprill olid lausa erakordselt tuulevaiksed. Uuringute kohaselt hakkavad tuuled puhuma juuli lõpust ja puhuvad jõuludeni välja. Võib-olla on siis suurem tootmine,“ kõlas selgitus.

 

Siim Suursild hindab oma eramu elektritarbeks 15 000-18 000 kWh aastas. Maaküttele kulub sellest umbes 8 000 kWh. Tuulik oleks enam-vähem tasuv, kui ta toodaks elektrienergiat 12 000-15 000 kWh aastas. Intervjuu tegemise hetkeks oli tuulik üleval olnud kolm ja pool kuud ning selle aja jooksul tootnud vaid 1 500 kWh. „Eile tootis tuulik päevas ainult 8 kWh. Majapidamise tunnivajadus on suveperioodil umbes 2 kWh. Senine tulemus jääb suhteliselt kesiseks. Ilma toetuseta sellisel kujul selles kohas see tuulik ennast kindlasti ära ei tasu. Võib-olla kuskil laiu peal, kus on väga suur avatus, sirgjoonelised tuuled, seal tasub,“ selgitas majaperemees.

 

Siim Suursild rääkis bioneeridele, et tema meelest ei ole tuulikud visuaalselt häirivad. See on harjumuse asi. Küll aga pidas ta oma hoovi peal seisvat tuulegeneraatorit alles arengujärgus tooteks: „Mulle tundub, et tuuliku seadistamisega on natukene kiirustatud. Kui tuulik töötab 40-60 pööret minutis, siis tekib häiriv vibratsioon, mis kandub edasi mastile. Mast on altpoolt laienev: seega töötab nagu ruupor.“

 

Vallavanema sõnul ongi seadistamine tuulikute juures kõige keerulisem. Ehitamine läks kiiresti: „Põhiline oli vundamendi ja kaabli panek. Tuuliku püstiseadmine võttis aega üks-kaks päeva. Ma olin ise tööl ja seda ei näinudki.“ Tagantjärgi tarkusena teab mees, et uue tuuliku püstitamisel tuleks kindlasti teha eelnev tuuleuuring, kas tuult on tasuvuseks piisavalt. Tuulegeneraatorile sobivad elektri tootmiseks ühtlaselt puhuvad tuuled: probleeme tekitavad tuulepöörised.

 

Tuulegeneraatori tasuvusmäära saab öelda, kui vähemalt aasta on täis, või isegi mitu aastat. Siim Suursild kaldub esialgu arvama, et tasuvus jääb 12-15 aasta vahele. Tuuliku elueaks on ilma kapitaalremondita hinnatud 20 aastat.

 

Palju mõjutavad tuulest elektri tootjaid seadusandlikud nüansid. „Väiketuuliku toodetud energia on roheline energia ja see peaks saama subsiidiumi,“ on Suursild veendunud. Väiketootjad peaksid saama ka nende endi poolt tarbitud elektrienergia pealt taastuvenergia tasu. Tänastesse seadustesse on sisse kirjutatud subsiidiumi piirmäär kogu Eest peale 600 MW/h aastas. Väiketootjate puhul vaadeldakse majapidamise elektritarvet kui elektritootmiseks kasutatud energiat. „Kas tõesti on energia, mis kulub minu isikliku pesumasina ja külmkapi peale, elektrienergia tootmiseks vajalik energia? Ei ole ju,“ selgitas mees, miks tuleks arvestada isiklik kulu taastuvenergia tasude alla. See muudaks projekti oluliselt tasuvamaks.

 

Vallavanem on veendunud, et suurematel elektritootjatel on paremad tingimused kasumi saamiseks: „Ma julgen väita, et mõõtesüsteem on üles ehitatud nii, et mina väiketootjana saaksin taastuvenergia tasu vaid selle elektri pealt, mis võrku läheb. See ei ole õiglane.“ Väiketootjad tegid koos Tuuleenergia Assotsiatsiooniga Riigikogule ettepaneku seaduse muutmiseks, paludes väiketootjad jätta välja 600 MW/h limiidi piirist. Eesmärk on ju loodust hoida. „Kui eraisik investeerib elektri tootmisse, miks ta peaks olema halvemas positsioonis kui ettevõtja?“ küsib tuugeni omanik õigustatud küsimuse. „Müümine on väiketootjale kahjulik. Hetkel on mõistlik kõik ise koha peal ära tarbida. Praegu on mul lepingus elektri müügihinnaks 2,1 senti kWh eest. Kui ma ise elektrit sisse ostan, maksan sama koguse eest kuskil 4,8-5 senti, lisaks veel käibemaks. Poole odavamalt müün.“

 

Vallavanema meelest on ebaõiglane arvata, et Ida-Virumaa on mingi ääremaa, mille rikkumine isikliku tagahoovi säästmise nimel, on paratamatu: „Soomlaste aatomielekter sobib meile. Oleme nõus ehitama tuumaelektrijaama Leetu, aga mitte enda ukse alla. Nõuame Toompealt odavat elektrit ja ministri mahavõtmist. Minu arust on see väga väiklane mõtlemine. Inimesed unustavad ära, et elektrit on järjest rohkem vaja, aga ise selle nimel panustada ei taheta.“

 

„Soomes on ju täna elektridefitsiit. Olkiluotole sooviti ehitada kolmas tuumajaama kompleks juurde, kuid see jäi rajamata, kuna raha polnud. Ühel hetkel võime olla olukorra ees, kus Soome ütleb, et neil pole elektrit müüa ja ka Daugava jões pole vett, et hüdroenergiast elektrit toota. Kõigepealt rahuldatakse oma maa tarve ära,“ selgitas vallavanem bioneeridele, miks ta ei oleks Eesti tuumajaamale vastu. „Sama lugu on tuulikutega. Manija inimesed sõitsid siit mööda ja kurtsid, et tuulik risustab vaatepilti. Oma saart nad risustada ei taha. Me igatseme taga Saaremaa tuuleveskeid, samas unustame, et nendegi püstitamine võis tekitada naabrite vahel konflikte, sest puittuulik krigiseb. Tuulikutehirm on kinni mõtlemises,“ leidis vallavanem.

Selleks, et alustada elektrienergia tootmist, tuleb peale tootmisseadme püstitamist:

 

  • taotleda Konkurentsiametilt tegevusluba. Tegevusluba ei ole vaja taotleda tootjal, kelle tootmisseadme võimsus on alla 100 kW;

  • liita oma tootmisseade võrguga. Tootjad, kelle tootmisseadme võimsus on alla 10 MW, liidetakse jaotusvõrguga (võtke ühendust Elektrileviga). Tootjad, kelle tootmisseadme võimsus on üle 10 MW, liidetakse põhivõrguga (võtke ühendust Eleringiga).

  • sõlmida elektrienergia müügileping Eesti Energia energiakaubanduse ettevõttega.  Müügileping sõlmitakse avatud tarne teenusele. Avatud tarne teenus on kliendile tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudujääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine. Kui tarbimiseks jääb enda toodetud elektrist puudu, siis müüakse seda võrgu- ja elektrilepingu raames juurde.

ALLIKAS: Eesti Energia

 

Loe Tuulepäeva rattatuuri kohta lisa:
www.bioneer.ee/tegutse/tuulepaeva_rattatuur_2013