Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas seitsme linna tänavavalgustuse esimese materjalihanke võitjaks ASi Esvika Elekter, kes varustab projekti ligi 6500 masti ja masti vundamendiga.

Seitsmest osast koosnevasse materjalihankesse esitati kokku kuus pakkumist. Võitjaks valitud AS Esvika Elekter pakkumiste eeldatav kogumaksumus on 1,06 miljonit eurot. Juhul kui seadusest ette nähtud vaidlustusperioodil vaidlustusi ei tule, sõlmitakse Esvika Elektriga leping kahe nädala pärast.

Hetkel on  käimas veel teine materjalihange, millega otsitakse valgustusprojektis leedvalgustite ja juhtimissüsteemi pakkujaid. Järgmisena kuulutatakse välja omanikujärelvalve ja insenerihange ning sellele järgnevad seitse ehitushanget, kus otsitakse igasse projektiga seotud linna tööde teostajaid.

Kui kõik läheb plaanikohaselt, algavad tänavavalgustuse ehitused linnades juba augusti lõpus. Ehitustööde kestvuseks koos lõpliku häälestamisega on planeeritud aasta.

„Ehituse algus on viibinud eelkõige projekteerimishanke vaidlustuse tõttu rahandusministeeriumi vaidlustuskomisjonis, mis peatas tegevuse umbes kaheks kuuks,“ rääkis tänavavalgustuse projektijuht Tõnis Kurrik. Ta lisas, et arvestada tuleb ka talveperioodiga, mil kaablite paigaldamine maasse on keeruline. „Oleme palunud tööde rahastajalt Austria Vabariigilt tähtaja pikendamist, kuna eesmärk on projekt kvaliteetselt ära teha,“ ütles ta.

KIK alustas linnade tänavavalgustuse programmi ettevalmistamist 2012. aasta septembris. Projekti raames saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Paide, Kuressaare, Valga ja Võru energiasäästliku tänavavalgustuse terviklahenduse. Kokku vahetatakse linnades välja ligi 11 000 iganenud valgustit uute, leedvalgustite vastu. Projekti rahastatakse rohelisest investeerimisskeemist CO2 kvoodimüügi tulu eest Austriale Vabariigile.

Tänavavalgustuse arendamise programmi eesmärgiks on luua Eesti linnadesse tänapäeva parimaid tehnoloogilisi võimalusi kasutav, kvaliteetne, nutikas ja samas säästlik välisvalgustuse lahendus. Laiem eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste tarbimisest tulenevat CO2 heitmete hulka. Arvutuste kohaselt on kokkuhoid vähemalt 24 000 tonni CO2 aastas.