SmartEnCity projekti raames renoveeritud „hruštšovkadest“ on saanud energiatõhusad hooned – seda kinnitavad nii majadest tehtud termopildid kui ka kogutud andmed. Esialgsed võrdlusandmed näitavad, et energiavajadus on hoonetes vähenenud keskmiselt 43 protsenti.

"Projekti toel on rekonstrueeritud 17 Tartu kesklinna piirkonna asuvat kortermaja, millest nüüdseks on saanud kõige energiatõhusamad rekonstrueeritud kortermajad Eestis," ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm. "Märkimisväärselt on paranenud ka hoonete sisekliima, millesse annab olulise panuse kõigis neis hoonetes toimuv uudne CO2-põhine ventilatsioonijuhtimine.“

Lisaks tavapärasest paksemale soojustuskihile said kõik elamud ka nõudluspõhise soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ja katusele päikeseelektrijaama. Renoveerimise käigus vahetati kõik aknad välja kolmekihiliste akende vastu ning vähendati akende ümbruse külmasildu. Nii on enne renoveerimist tehtud termopiltidelt näha, et suuremad soojuskaod olid elamutes akende ümbruses, radiaatorite asupaigas akende all ja paneelivuukides. Renoveeritud majadest tänavu veebruaris tehtud termopildid näitasid aga ühtlaselt värvunud fassaade, mis tähendab, et soojalekked enamasti puudusid. Mõnel üksikul juhul paistsid silma väiksemad temperatuurierinevused.

Renoveeritud majade 2020. aasta energiakasutusest saab praeguseks kokkuvõtte teha veidi enam kui pooltest elamutest kogutud andmete põhjal. Esialgsed andmed energiakasutuse kohta näitavad, et rekonstrueeritud elamutes on  energiavajadus vähenenud varasemaga võrreldes keskmiselt 43 protsenti. Võrguelektrit on kasutatud 27% ja maagaasi 58% vähem. Kaugküttesoojust on kasutatud 43% vähem. Tegelikult kulub otseselt küttele veelgi vähem, sest osa kaugküttesoojusest läheb nüüd ka tarbevee soojendamisele, mida varem tehti gaasi või elektriga.

„Need ei ole lõplikud andmed, sest mitmes vaatluse all olnud hoones lõppes renoveerimine aasta või vähem aega tagasi. Lõplik energiasääst saavutatakse aasta või kaks pärast ehituse lõppemist – see on seotud tehnosüsteemide optimeerimise ja ehitusaegse niiskuse väljakuivamisega aga ka elanike harjumisega uute süsteemidega,“ selgitas Tartu Regionaalse Energiaagentuuri insener Kalle Virkus.

Ta lisas, et kõige rohkem mõjutab energia säästmist elanike endi käitumine ning see, kuidas hooldatakse majade tehnosüsteeme.

Nutika linnaosa ehk SmartEnCity projekt algas Tartus 2016. aastal ja sellega on ühinenud 18 kortermaja, millest ehitustööd on lõppenud 17s. Projekti toel tekib Tartu kesklinna tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa, kus on kasutusel uuenduslikud lahendused kaugküttes, tänavavalgustuses ja taastuvenergia kasutamises.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta