Keskkonnaminister Marko Pomerants külastas Helsingit, kus kohtus Soome põllumajanduse ja metsanduse ministri Jari Leppäga ning Soome parlamendi metsandus- ja põllumajanduskomitee liikmetega. Kohtumiste fookuses olid lõhed, täpsemalt järgmiseks aastaks jagatav Soome lahe lõhekvoot ja lõhe majandamise kava. Eesti ettepanek on jätta kvoot vähemalt 2017. aasta tasemele ehk siis tohib välja püüda 1075 lõhekala.

Soome lahe lõhe populatsioonide olukord pole kiita, suurimad probleemid on Soome ja Venemaa populatsioonidega. Eestis on vastupidiselt olukord läinud aasta-aastalt paremaks. Meil on lõhe algupärased populatsioonid säilinud kolmes jões - Keila, Kunda ja Vasalemma omades.

"Kuigi on inimesi, kes arvavad et milleks pingutada, Norra lõhe on supermarketis küll, ei saa mina selle mõtteviisiga nõustuda. Samahästi võiks käia kord aastas Norras puhast õhku hingamas. Meie pingutame ikka selle nimel, et meil jätkuks endal nii õhku kui kalu. Norras käime sellepärast, et on ilus," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.  

Lõhe populatsioonide taastamisel mängib olulist rolli Euroopa Liidu lõhe majandamiskava, mille Eesti soovib eesistumise ajal fookusesse tõsta ja jätkata EL Nõukogus 2012. aastal seiskunud arutelu. Selle nimel tuleb aga palju regionaalset koostööd teha asjassepuutuvate liikmesriikidega. 

Soome on lõhemajandamisel üks Läänemere tähtsamaid riike, panustades suuresti Botnia lahe lõhepopulatsiooni. Soome ja Venemaa lõhejõgede halb seisund mõjutab oluliselt Soome lahe lõhe seisundit, mistõttu on kvoodi määramisel oluline sellega arvestada. "Valitseb paradoksaalne olukord - meie jõgedes on olukord paranenud ja üldplaanis kärped poleks vajalikud, kuid naaberriikide olukord pole kiita," sõnas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin. Kvoodi soovituse teevad teadlased teatavaks järgmisel nädalal.

Veel arutati kvoodi vahetamise võimalusi ning lepiti kokku, et need lähevad vajadusel käiku. Soomel jääb üle Soome lahe kvooti ja Eestil avaosa kvooti.

Sarnased artiklid