Kliimamuutuste ajutise komisjoni lõppraportis leitakse, et Euroopa Liit ja teised tööstusriigi peaksid ohtliku kliimamuutuse ära hoidmiseks võtma endale eesmärgiks vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaase 25% kuni 40% ning 2050. aastaks vähemalt 80% võrreldes 1990. aastaga. Parlamendiliikmed teevad lisaks konkreetseid soovitusi erinevate majandussektorite poolt võetavate meetmete kohta. Raporti poolt hääletas 570, vastu 78 ja erapooletuks jäi 24 saadikut.

Parlamendiliikmed on "sügavalt mures asjaolu pärast, et paljude viimasel ajal avaldatud teadusandmete kohaselt on kliimamuutus oma negatiivsete mõjude osas palju kiirem ja tõsisem, kui varem arvati". Seetõttu palutakse Euroopa Komisjonil hoolikalt jälgida ja analüüsida kõige värskemaid teadusuuringute tulemusi, et hinnata, kas ELi 2°C sihteesmärk on ikka veel piisav ohtliku kliimamuutuse vältimise eesmärgi täitmiseks. Lisaks peaks EL ja teised tööstusriigid seadma endale eesmärgi vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaase 25% kuni 40% ning 2050. aastaks vähemalt 80% võrreldes 1990. aastaga.
 
Vaja on ideaalide poole püüdlevat kujundustahet
 
Parlamendiliikmed märgivad, et me oleme jõudnud energia- ja kliimapoliitilisse murranguperioodi, mis väljendub tooraine nappuses. Saadikud rõhutavad vajadust end kliimamuutuse probleemi keerukusest mitte kohutada lasta, vaid "reageerida ideaalide poole püüdleva kujundustahtega ja juhtiva rolliga poliitikas, majanduses ja ühiskonnas". Globaalne soojenemine ja sellest tulenev kliimamuutus tuleks lülitada uute raamtingimustena kõikidesse tegevus- ja poliitikavaldkondadesse ning kodanikud tuleb kliimamuutuste võitlemise protsessi täielikult kaasata.
 
Soovitused kliimamuutusega võitlemiseks
 
Saadikud teevad arvukalt soovitusi kliimamuutusega võitlemiseks erinevates valdkondades, nt energia, transpordi, põllumajanduse ja hariduse vallas.
 
Komisjoni kutsutakse üles tegema ettepanekut võtta vastu siduv eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20% ja esitama konkreetsed vähendamise vahe-eesmärgid. Liikmesriike kutsutakse üles korraldama tasuta energiaauditeid, mis võimaldaks kodanikel vähendada oma energiatarbimist ja heitkoguseid.
 
Komisjoniliikmed leiavad ka, et pikaajaline eesmärk Euroopa ehitussektoris peaks olema nullilähedane energia kogutarbimine uute elumajade puhul aastaks 2015 ning uute äri- ja avalike hoonete puhul aastaks 2020. Pikemas perspektiivis tuleks selle eesmärgiga hõlmata ka renoveeritud hooned.
 
Lisaks kutsutakse komisjoni üles avatult kaaluma põllumajandussektori sõnaselget kaasamist ELi tulevasse integreeritud kliimaalasesse poliitikasse ja põllumajandussektorist pärinevate kasvuhoonegaaside, sealhulgas metaani ja dilämmastikoksiidi heite vähendamise eesmärkide väljatöötamisse.
 
Raportis nõutakse jätkusuutlikule transpordipoliitikale suunatud ja üksteist täiendavatest meetmetest koosnevat laiaulatuslikku poliitikat, mis hõlmab sõidukitehnoloogia edasiarendamist, alternatiivsete energiaallikate ulatuslikumat kasutamist transpordis, puhaste kütuste jaotusvõrkude loomist, arukat liikluskorraldust, muutusi sõidustiilis ja sõiduautode kasutuses, paremat logistikat, nn rohelisi koridore ning transpordisektori info- ja sidetehnoloogiat, CO2 heite maksustamist ja ühistranspordi kaasajastamist, et saavutada saasteainete nullheite eesmärk, eiramata samas suuremat vajadust liikuvuse järele. Saadikud märgivad, et kõike seda oleks võimalik toetada avalike hangete puhul tehtud selgete valikutega. Samuti rõhutatakse, et "saastaja maksab" põhimõtte kohaldamist tuleb pidada esmatähtsaks.
 
Kliimamuutus peab olema järgmises finantsperspektiivis esikohal
 
Parlamendiliikmed rõhutavad, et järgmises finantsperspektiivis tuleb esikohale seada kliimamuutus ja selle vähendamiseks mõeldud meetmed. Lisaks tuleb kasutusele võtta täiendavad vahendid, et aidata arenguriikidel lahendada kliimamuutusest tulenevaid probleeme ning heite vähendamise nõuded ja kliimamuutuse tagajärgedega kohanemise meetmed tuleb lülitada arenguabi programmidesse.

Allikas: http://www.europarl.europa.eu