Lapsed, kes aina juurde tulevad, on maailma suurim rõõm. Lapsed, kes Tallinnast tulevad Viitna Maailmameistri matkale, on Eesti suurima ja parima allveeorienteerumise järve suurim rõõm.

Rõõmus lastekisa kostab kaugele ja on mul seistes ümberringi ja kõndides seljataga. Targa inimesega tehtud ring ümber järve toobki tarkuseterad lastekamba silmapaaridesse ja tarkust täis sõnad lapsesuudesse. Kui ühe lasterühmaga ring ümber hakkas saama, leidsime madalast järveveest liivast haigru jalajälje.

Lapsed arvasid mulle silmadesse vaadates sealt õige vastuse leidvat, aga kuna ma vaikisin, siis arvati ühe tüdruku poolt, et see suur toonekurg on olnud. Lastenaer, mis mul silmad alati särama lööb läks veel suuremaks, sellesama tüdruku üle, siis kui minult õige vastus välja koorus - see on ju hallhaigru jalajälg.

Naernud oleks selle üle isegi vist haigur isegi. Kui minagi naeru pidama ei saanud, siis naeris terve salk ja lõpuks hakkas mul vaesest tüdrukust kahju kui naerualusest ja ma võtsin ta enda kõrvale kogu matkapäeva lõpuni. Koos saime solvumispisaratest lahti ja koos naersime tüdruku ja poisi naeru ning lõpuks naeris tüdruk jälle teiste seaski.

Väike matkapäev, mis lõpuks ümber sai nägi palju mitmesuguseid pisaraid. Neist kõige kurvemad ühe tüdruku palgeil kustutasin mina ja sain ka õpetajalt hiljem kiita selle eest.

Viitna, 2003.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!